Agorafoobia + ohlofoobia — avarate ruumide ja lärmakate rahvamasside kartuse all kannatades on päris keeruline jõuluoste sooritada, kuna kaubanduskeskused, mis näikse pühade aegu olevat lausa kummist, käivitavad kõik häirekellad.

Androfoobia + genufoobia + pogonofoobia — kui panna kokku hirmud meeste, põlvede ja habemete ees, võib jõuluvanale põlvele istumise osutuda suureks väljakutseks. Pole ime, et mõned lapsed jõuluvana kardavad, seda teevad ka mõned täiskasvanud.

Aritmofoobia — iga nurga peal ette kargavad jõulukalendrid, üha lähemale tiksuv 24. kuupäev, verivorsti toel jõudsalt kasvav kaalunumber, peod ja koosviibimised, kingieelarved ja veel tuhat muud asja. Pingeline ja rusuv aeg isegi neile, kes üldiselt numbreid ei pelga.

Automatonofoobia — hirm inimlaadsete kujukeste ees tähendab seda, et vaimse tervise huvides tasub hoiduda šokolaadist jõuluvanadest, päkapikkudest, lumememmedest ja kõigest muust taolisest.

Kionofoobia + leukofoobia + krüofoobia — hirm lume, valge värvi, härmatise, jää ja pakase ees on õnneks siinmail üha vähem ebamugavust valmistav probleem, kuna lund lihtsalt enam ei saja ning juba mitu aastat saab jõululaupäeval aias muru niita.

Dendrofoobia — puukartus võib jõulukuuse ehtimise päris ebameeldivaks muuta. Lisaks ei meeldi ilmselt ka kuusekujulised piparkoogid, küünlad, jõuluehted ja -kaardid. Tasub põgeneda mõnda troopilisse lokatsiooni, kus puid pole.

Papüürofoobia — kuidas pakkida kinke, kui kardad paberit? Kas paberkotid on ka out? Milleks üldse kingitusi pakkida? Kõik need küsimused vajavad vastuseid.

Pediofoobia — hirm nukkude ees tõotab rikkuda nii mõnegi lastega rikastatud jõulupeo. Soovitav oleks planeerida jõulukohtumisi, mis sisaldavad rohkem täiskasvanute seltskonda ja hõõgveini närvide rahustamiseks.