1. Mida meeldib teha? Millistes trennid või huvialaringides olete käinud, millised ained koolis meeldisid, milliseid uudiseid jälgite, milliseid artikleid loete, millest sõpradega räägite? Kas meeldib tegeleda inimeste või asjadega, kas sõna seada või arvudega möllata? 

2. Millised on tugevused ja võimed? Millised isiksuseomadused ja iseloomujooned toetavad tulevikuplaane? Mida rohkem tegeleda asjadega, mis hästi välja tulevad, seda rohkem saab positiivset tagasisidet, tunnustust ning sisemist motivatsiooni oma karjääris. Oma tugevuste väljaselgitamiseks saab rääkida karjäärispetsialistide, õpetajate, vanemate, trennikaaslaste, treenerite ja sõpradega. 

3. Kuidas meeldib õppida? Kas pigem kogemuse baasil ja lahendades praktilisi ülesandeid või abstraktselt juureldes? Sealt edasi saab uurida kutsekoolide või ülikoolide erialasid.

4. Tunda õppimisvõimalusi. Tihti kirjeldatakse ülikooliide ja kutsekoolide kodulehtedel, millist tööd teevad lõpetajad. Samuti leiab erialakirjeldustes ka õppeainete loetelu. 

5. Milline on töömaailm? Mida teevad vanemad, nende tuttavad, millised on nende tööülesanded? Vaadata tuleks ka erinevate ettevõtete kodulehekülgi ning tööpakkumisi portaalidest.

6. Kellena näete oma tulevikku? Kus on soov 5 aasta pärast töötada: on see kontor või labor, on see seotud inimeste või asjadega, on see iseseisev või tiimitöö? Kas meeldivad ootamatused või rutiin? 

7. Analüüsida töökogemusi. Ka jäätisemüüja kogemus on väärtuslik: kas meelepärane oli selle töö rahaline külg või inimestega suhtlemine? Mida hindas ülemus? 

8. Koguda võimalikult palju informatsiooni, kuid lõplik otsus teha endast lähtuvalt.

9. Liiga palju ei maksa ka muretseda õige otsuse pärast, sest tänapäeval valivad inimesed erinevatel eluperioodidel mitu karjääri.

Rohkem infot karjääriplaneerimisest Tudengiveebist!