Valmista end uueks eluetapiks ette: mille poolest erinevad gümnaasium ja kõrgkool?
Ülikooli astudes ning üliõpilaseks saades antakse Sulle rohkem valikuvabadust. Sul on võimalus valida oma õppekaval õppides ained, milles kavatsed semestri jooksul osaleda. Valitud ainegruppidest kujuneb spetsialiseerumine õppekaval ehk millise õppesuuna Sa valid. Näiteks asud põhierialana õppima matemaatikat, aga kõrvalerialana õpid bioloogiat. Lisaks võid minna välismaale vahetusüliõpilaseks jne.
Samuti antakse üliõpilasele rohkem tegutsemisvabadust, mis on seotud igapäevase kooliskäimisega. Planeerid ise oma aega ja õpid ka väljaspool loenguid iseseisvalt. Kas valmistud loenguks, kas ja kui aktiivselt osaled loengutes, kas oled oma kodutöödega järje peal, kuidas hangid õppematerjale ja valmistud eksamiteks?
Kõrgkooli õppima asudes pead olema senisest märksa iseseisvam. Sul on rohkem vaja uurida, planeerida ja tegutseda. Kõrgkoolis vastutad oma õpingute eest ainult Sina ise.
Järgnevalt on välja toodud mõned kõrgkoolis ja gümnaasiumis õppimise erinevused. Milliseid muudatusi elukorralduses need Sinu kui üliõpilase jaoks kaasa toovad?
Aeg – Kui gümnaasiumis oli ühe tunni pikkuseks 45 minutit, siis ülikoolis tuleb harjuda pikemate loengutega. Üks loeng kestab tavaliselt kaks akadeemilist tundi (45 minutit) järjest ehk kokku poolteist tundi.
Kohalkäimine – Kui gümnaasiumis oli tundides osalemine kohustuslik ja seda kontrolliti, siis ülikoolis võib loengus käimine olla valikuline. See sõltub õppeainest ja selle nõuetest ning seminarid on reeglina kohustuslikud.
Õppija seisund rühmas - Gümnaasiumis olid Sa väiksemas klassis üks vähestest ja kõiki tunti nimepidi. Ülikoolis on aga sissejuhatavates loengutes sadu inimesi ja Sa oled üks paljudest.
Õppijalt nõutav ettevalmistus - Gümnaasiumis jäeti koolitunnis alustatud teemal järgmiseks korraks kodutöö, mida hiljem ka kontrolliti. Ülikoolis eeldatakse aga õppijalt enne loengut iseseisvalt teemaga tutvumist ning tavaliselt kontrollitakse vaid suuremaid kodutöid (referaadid, uurimisprojektid jne). Seega tuleb õppimist iseseisvalt planeerida ning suuremad kodutööd ise väiksemateks osadeks jagada. Seesugune planeerimine nõuab järjekindlust ja head enese motiveerimise oskust.
Õpilase panus õppesse - See kui palju aktiivset tegevust toimub gümnaasiumitunnis, on õpetaja vastustus ja reeglina antakse õpilasele ka tagasisidet. Ülikoolis on õppejõul selline roll loengutes, vähem seminaridel või praktikumides. Üliõpilane saab vähem tagasisidet ja eeldatakse ise aktiivsema rolli võtmist.
Nõuded õppimisele - Gümnaasiumis õppides on õppematerjaliga edasijõudmisel küllaltki aeglane tempo, õpitut korratakse ja õige vastus kinnitatakse õpetaja poolt. Ülikoolis on aine läbimisel suurem maht ja väga kiire tempo, kus toimub üliõpilase iseseisev mõtlemine ning analüüs ning õpitut tuleb üldjuhul korrata iseseisvalt.
Nõuded kirjatöödele - Gümnaasiumis on kirjatöö eesmärgiks tavaliselt tunnis õpitut korrata või kinnistada. Seega on väiksem vajadus originaalsete ja uute mõtete järele. Ülikoolis tuleb kirjatööga näidata ainekavas esitatu teadmist ja mõistmist. Kirjatöö koostamisel eeldatakse sõltumatut analüütilist mõtlemist ning oodatakse originaalseid mõtteid.
Õppematerjalid - Gümnaasiumis kasutatakse õppematerjalidena õpikuid, lisaks selgitavaid, visuaalseid abimaterjale. Tekste julgustatakse kasutama sõna-sõnalt ning raamatukogud on piiratud ressurssidega. Ülikooli õppevahenditeks on samuti õpikud, kuid lisaks ka teadusajakirjad ja – artiklid, veebiressursid, slaidid ja konspektid ning üliõpilaste käsutuses on suured raamatukogud.
Hindamine - Keskkoolis eeldatakse kontrolltöö või eksami puhul tavaliselt lühivastusi ning õpetaja jagab ka tagasisidet. Ülikoolis on eelnev kordamine vähene, kirjatööd ja eksamid tuleb sooritada eelnevalt kindlaksmääratud kuupäevadel, tavaliselt kogu kursuse materjali peale. Korduseksmite arv on piiratud.
Head uut õppeaasta algust! Julge pealehakkamine on pool võitu.
Vaata lisaks teiste põnevate teemade ja ülikoolis õppimise alustamise nippide kohta Tudengiveebist!
Allikad: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan, J. Weyers. SA Archimedes, programm Primus, 2011
