Aastaid on minult küsitud, miks ma oma vanu eestikeelseid lugusid ei taha laulda ega pole neid ka kogumikalbumile pannud. Naljakas mõelda, et olen oma eesti plaati tõesti 30 aastakest teinud ja nüüd siis lõpuks 22 lugu albumikaante vahele saanud. Ma
Aastaid on minult küsitud, miks ma oma vanu eestikeelseid lugusid ei taha laulda ega pole neid ka kogumikalbumile pannud. Naljakas mõelda, et olen oma eesti plaati tõesti 30 aastakest teinud ja nüüd siis lõpuks 22 lugu albumikaante vahele saanud. Mais andsime bändiga kolm kontserti. Ja rahvas küsib: miks ma sellist kontserti juba siis teinud, kui Eestisse tagasi «ilmusin» ja kõik seda ootasid?! Sain iseendas vastuse: praegu olen selleks valmis ja — aeg seda teha!
Kui seda oodati minult kohe, siis, kui tulin pärast kahtteist aastat äraolemist, täiesti teise süsteemi ja elu seest Eestisse tagasi, polnud ma neid lugusid isegi meenutanud, veel vähem laulnud. Siis tundus see ettepanek mulle võõras ja isegi hirmuäratav. Kuna olen aga vahepeal saanud ka siin igasugust meelepärast muusikat teha, siis on nüüd juba ka neid vanu laule täiesti lõbus laulda.
Kui need lood omal ajal tehtud said, pandi osa neist kohe sahtlisse. Õige väike arv laulukesi (umbes 500st) lasti siis ka vahel harva eetrisse. Nii teatakse põhiliselt ainult minu «Raagus sõnu» ja «Kaht kuukiirt», sest neid hakati juba tol ajal soovikontsertides väga tellima. Olgugi et «Raagus sõnad» jäi lauluvõistlusel, kuhu see kirjutati, kõigest eelviimaseks.
Teadsin palju kordi lindistama minnes juba ette, et kõik see läheb nagunii «sahtlisse». Kas oli lugu nende meelest jälle liiga «läänelik» või… aga raudselt EI mängitud ja lõpp! Selline olukord ei innustanud eriti tööd jätkama...
Aga tuleb välja, et midagi pole siin ilmas tehtud asjata! Eelmisel aastal lasin kümne aasta taguse inglise keeles tehtu albumi «Reserva» CD-l välja. Alles pärast seda «tärkasid» ka vanad lood — mu oma eestikeelne, pidevalt nõutud plaat, mis kannabki nime «Raagus sõnad». Tagantjärele kogumik lugudest, mis on 30 aastat avaldamist ja õiget formaati oodanud, poeg Uku poolt valitud ja kokku pandud — mu «tagasihoitud» laulude nurgakivi.
