Valimiste eel lähevad poliitikud ja erakonnad lolliks, kaob vähenegi au- ja häbitunne. Mängu pannakse kõik. Rääkimata viimase hetke teeparandustöödest, lapsukeste peade silitamisest esimesel koolipäeval ja vanurite külastamisest hooldekodudes ning vasta
Valimiste eel lähevad poliitikud ja erakonnad lolliks, kaob vähenegi au- ja häbitunne. Mängu pannakse kõik. Rääkimata viimase hetke teeparandustöödest, lapsukeste peade silitamisest esimesel koolipäeval ja vanurite külastamisest hooldekodudes ning vastastikusest mustamisest meediakanalite kaudu, trumpavad erakonnad üksteist üle kuulsate inimeste palkamisega häältekogujaiks. Ühed võrgutavad oma ridadesse homoseksuaale, teised näitlejaid, kolmandad muusikuid jne.
Valiku, mis küla kassidki naerma ajab, tegi näiteks Reformierakond, kes kutsus peibutuspardiks Baari-Talise. Teate küll, selle mehe, kes jõi ennast täis ja hakkas teiste tõsielusarjas osalejate nägusid üles lööma.
Või Keskerakond, kelle magnetiks sai blond veterannäitlejanna Ada Lundver, kes seletas kandideerimist üksindusega. «Ema suri ära ja ma tundsin ennast väga üksikuna,» väitis Ada. Linnavõim ei ole ilmselt siiski üksikute kurbade vananevate inimeste päevakodu.
Või vasakpartei lilleke, rockitaadist hipijutlustaja Riho Baumann, loendamatute seltsiürituste ja festivalide maskott.
Meenub ka eelmiste valimiste lugu, kui Mõõdukate hõrgutiseks olnud ansambli Laine liider Merle Lilje vastas valimisplatvormi kohta küsijatele nõnda: «Aga praegu võiks arutada hoopis Laine-platvormi teemadel. Me käisime hiljuti Palangas ja Valgevenes.... Sellest võiks rääkida!»
Loodame, et kaaskondlased on arukad, ei lase endid odavast reklaamist kõigutada ja valivad väärilisi. Erakondadele soovitan välja mõelda mõne parema idee, kuidas valijaid meelitada. Näiteks teha midagi konkreetset, mis tõesti rahvale kasu toob. Seda teavad kõik, et poliitikute leivanumber on suurte lubaduste loopimine.
Kaire-Külli Kuldbek,
ajakirjanik
