Mitu Oscarit võitis Charles Chaplin, mitmel aastal ta nominendina auhinnast siiski ilma jäi? Vastused leiab kähku, on internetiajastu. Kuid — mitu korda on Eesti parimaks näitlejaks valitud Aarne Üksküla…? Otsi nõela lehekuhjast!
Kultuuri
Mitu Oscarit võitis Charles Chaplin, mitmel aastal ta nominendina auhinnast siiski ilma jäi? Vastused leiab kähku, on internetiajastu. Kuid — mitu korda on Eesti parimaks näitlejaks valitud Aarne Üksküla…? Otsi nõela lehekuhjast!
Kultuuriametkonnad tähistavad häälekalt Eesti teatri sajandat aastat. Koputas ka Kroonika sedakorda teatrikantseleide «magamistubade» ustele. Sooviga saada nimekirja kõigist aastaauhindu võitnud näitlejatest ja lavastajatest. Teatrimuuseumis ohati: «Oi, aga see kõik on ju meil kaustades laiali! Pealegi on meil kole kiire, käib inventuur!» Teatriliidus ehmatati: «Oh, algus oli ju Vene ajal — nood paberid on meil sügaval kapinurgas!» Eesti teatriteabe uhketel saitidel ülevaadet pole, rääkimata paksust teatrileksikonist. Nii jäi eesti teatriparemiku puzzle ise vanadest ajakirjadest-lehtedest kokku lapata.
Meesnäitlejatest on edukaim Ain Lutsepp kolme võiduga. Näitlejannade rivi juhivad võrdselt kahe võiduga aga koguni neli diivat. Parim lavastaja on Priit Pedajas, kel taskus parima tiitel viiest aastast. Järgnevad võrdselt Mikiver ja Nüganen, ent Elmol on nüüd kohe võimalus «Tõe ja õigusega» ette minna. Muidugi juhul kui oma elu esimest lavastajaauhinda ei saa lõpuks kätte Merle Karusoo! See omakorda kindlustaks teatrikooli maagilise seitsmenda lennu edumaad kohe kannul oleva kolmeteistkümnenda ees.
Õige kultuuriametnik vangutab pead: teater pole ju sport, et tabelit pidada ja rekordeid lugeda. Mina ei häbene oma jätkuvat uudishimu. Kes on meie näitlejatest kõigi aegade tunnustatuim kõrvalosatäitja, kes eesti teatri «igavene teine» ehk siis enim nominatsioone kogunud näitleja…
Meil jagatakse teatriauhindu paraku ikka Eesti moodi. Sokutatakse teatripäeval omade vahel kähku käest kätte ära ja — tuleval aastal tullakse jälle kokku, võetakse viina ja meelest see ongi. Ent milleks seda au siis üldse jagada, kui keegi seda hommikul enam ei mäleta. Sport või mitte, aga tähelepanu kuluks Eesti teatrile küll rohkem ära. Mõni ime, et eestlastele läheb rohkem korda Oscarite sadu kui Eesti teatri ajaloota auhinnad!
Tänase Kroonika kaante vahel on kõrvuti meie teatri auväärseimad ja «sotsiaaltöötaja» Eneri. Mõne võtab see kooslus kulmu kergitama, aga c’est la vie! Tuhandete Kroonika lugejate inimlik uudishimu võimaldab ka välja anda esmakordset täisnimekirja Eesti teatri Oscaritest, ja pealegi 50tuhandelises tiraažis! Tuleval esmaspäeval antakse Vanemuises üle tänavused teatriauhinnad. Samuti poleks preemiaümbrikutesse midagi sisse panna, kui poleks kultuurkapitali, kelle kukrut täidavad mängupõrgud ja viinapoed!
Meelis Kapstas
