Lennart Meri oli tõeline rahvapresident. Paljudel meist on temaga ka vahetu kokkupuude. Aastal 2000 puhkasin pikemat aega Ameerikas. Muu hulgas põikasin läbi Kanadast, Torontos toimuvatelt ESTO päevadelt, mis oli sellisel kujul viimane suurim väliseestl

Lennart Meri oli tõeline rahvapresident. Paljudel meist on temaga ka vahetu kokkupuude. Aastal 2000 puhkasin pikemat aega Ameerikas. Muu hulgas põikasin läbi Kanadast, Torontos toimuvatelt ESTO päevadelt, mis oli sellisel kujul viimane suurim väliseestlaste iga nelja aasta tagune kogunemine. Mäletan, et seisin pärast Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemist Ontario Place’i pargi klaasustega majakese ees, kui äkitselt suured uksed avanesid ja välja astus Eesti president Lennart Meri, saatjaiks abikaasa Helle ja tütar Tuule.

President, märganud mind rahva hulgas, sammus otsejoones mu suunas, lai naeratus huulil ja terekäsi pikalt ees. Ignoreerides nõnda oma turvameeskonda ja samas kõrval seisnud pressiesindajat Epp Alatalu. Ma polnud kunagi varem presidendiga kokku puutunud, me polnud kätelnud ega sõnakestki vahetanud. Ometi oli meie äkk-kohtumine, nagu tunneksime juba ammu, vahetu ja sõbralik. Vähemasti nõnda väitsid minuga kaasas olnud peretuttavad Ameerikast, kes ei suutnud esialgu kuidagi uskuda, et mees, kes ise mu juurde astus ja kellega nii vabalt räägin, ongi Eesti president. Ameeriklasele on see kujuteldamatu, ebareaalne, et lähed vabaõhuüritusele ja kohtad seal presidenti, kes tuleb ning räägib sinuga nagu inimene inimesega.

Sõitsime tookord läbi 20 Ameerika osariigi, reis oli pikk ja täis erinevaid muljeid ning kogemusi. Ometi ei meenu sellest palju. Kõik tundus tähtsusetu reisi eredaima seiga kõrval — ma vestlesin Lennart Meriga. Mäletan meie põgusast jutuajamisest tema heameelt selle üle, et eestlased reisivad palju. Kirgliku reisimehena hindas ta seda väga. Läinud nädalavahetusel saatsime Lennart Meri viimsele teekonnale. Väärikalt ja südamlikult. Suure mehe reis läbi elu on läbi. Meil jääb vaid käia tema sõnade ja eeskuju järgi — iga eestlane esindab välismaal Eesti rahvust ja riiki. Tehkem seda siis nii, et mulje meist oleks Lennart Meri loodud ideaalile ligilähedaseltki sarnane.

Ingrid Tähismaa,
Kroonika peatoimetaja