Alanud kergejõustiku maailmameistrivõistluste eel sündis Eestis järjekordne spordiperekond. See mõiste tähistab inimeste gruppi, kes on südameasjaks võtnud ühe sportlase eest hoolitsemise. Vanemad üksi ei jõua ju kõike.
Siia juurde kuulub kõik
Alanud kergejõustiku maailmameistrivõistluste eel sündis Eestis järjekordne spordiperekond. See mõiste tähistab inimeste gruppi, kes on südameasjaks võtnud ühe sportlase eest hoolitsemise. Vanemad üksi ei jõua ju kõike.
Siia juurde kuulub kõik alates treenerist, autost, söögist, menüüst, kahtlemata ka vaimne toetus. Spordiperekond lubab lapsel ka eksida, sest kõik ei ole alati täiuslik, hooajadki pole vennad. Eesti kliima on salakaval ja vigastused võivad tulla kergelt. Kõik ju treenivad, kuid võidab üks. Ja see on harva eestlane.
Esimese sellise tiimi pani kokku spordiajakirjanik Raul Rebane, et tõsta noor kettaheitja Gerd Kanter maailmaklassi. Göteborgi sõidabki Kanter ühe favoriidina. Nüüd sündis ka esimene toetajate grupp naiskergejõustiku toetamiseks.
Tartu ärimees ja treener, Tartu tõkkejooksu «maffia» eestvedaja Jaanus Kriisk teab, mis ta teeb. Kaks tema last — nii Tarmo Jallai kui ka Mirjam Liimask on Göteborgis kohal. Imet ei oodata, kuid kahtlemata eeldatakse ande küpsemist ja arengut ning nende nii vajalike suurvõistluste kogemuste omandamist. Eestlanna finaalis oleks ju ime. Kõik tahavad omadele kaasa elada. Muidu oleks nüri ju ka tugitoolisportlase elu!
Mirjamil on ette näidata supertulemused eelmisest hooajast. Temale loodetakse ka järgnevatel aastatel. Ma olen alati imestanud, kuidas lätlased suudavad tõkkeid jooksta. Uude perekonda on ühendatud ka Läti kogemus. Nimelt on Mirjami treener lätlanna Ljudmila Olijara. Saab näha. Jälgin igatahes naiste 100 meetri tõkkejooksu suure huviga.
Paavo Kangur
