Panin ennast golfikursustele kirja. Teen läbi, ehk saab ka mängeldes mõne intervjuu teha. Roheväljadel liikudes sujub jutt äkki paremini. Golfimängust on meil selles numbris koguni kolm lehekülge. Järgmine kord näitame ka pilte, kuidas toimetusega mänguvõtteid käisime omandamas.
Tegelikult võib end üsna mõnusalt tunda ka jalgrattamatkal. Kuu alguses läbisin elu esimese rattaretke, vändates Lõuna-Eesti künkamaastikel paarsada kilomeetrit. Deviisi all «Niikaua, kui elab sinu külapood, elab ka Eestimaa». Palavad tervitused Hargla ja Varstu kanti, Rõugest rääkimata! Muuseas astusime seltskonnaga läbi ka EÜE-teemalisest suveetendusest Suure Munamäe nõlval. Esimene pool oli talutav, teine selge läbikukkumine. Oleks võinud jääda lauludekeskseks. Milleks pookida sinna otsa abitut ühiskonnakriitikat? Nostalgiaturist oleks ju tahtnud jämmida ning meenutada mõnd vana viisijuppi. Oleks veel liitunud finaalis näitlejatega ühendkooriks, ümisedes «EÜEs ei ole miskit muud kui litsid, pätid, joodikud. Tööd tee, nad joovad vaid ja söövad võõraid maasikaid…» või muud sarnast. Nii tajus asja meie EÜEs karastunud matkaseltskond.
Hiljuti nähtud aafriklaste tantsuetendusel rabasid poolpaljad Elevandiluuranniku mehed püünele Eesti piigad ja tõmmud naised sikutasid lavale lipsudes Eesti mehed. See oli kaasahaarav show. Tihti sigineb küsimus: mis on publiku roll, kui laval toimub jama — kas haaraks mädand tomati ja lennutaks!?
Selles Kroonikas puudutame õrnalt ka eksistentsiaalset energeetikateemat, ettevaatlikult. Lühidalt: kui keegi patrab palju tuumajaama rajamisest Eestisse, siis soovitaksin rajada üks katsejaam selle mehe magamistuppa. Magusaid unenägusid talle!
Paavo Kangur
ajakirjanik
