Veider armastuslugu! Mees viis võõrale hauale aastaid lilli, kuid siis selgus võigas tõde

 (18)
Veider armastuslugu! Mees viis võõrale hauale aastaid lilli, kuid siis selgus võigas tõde
pexels

Twitteris on üle poole miljoni reaktsiooni kogunud eriti kummaline ja vahva lugu sellest, kuidas üks poeet enda abikaasaga kohtus.

"Mu isa suri. Klassikaline algus humoorikale loole. Ta maeti väiksesse külla Sussexi piirkonnas. Ma olin oma isaga väga lähedane, seega külastasin tema hauda tihti. Teen seda endiselt. (Ärge muretsege, kohe läheb naljakamaks)

Ma viisin isa kalmule alati lilli, mu ema külastas seda tihti ja viis sinna samuti lilli. Mu vanavanemad olid siis veel elus, ka nemad viisid sinna lilli. Mu isa haud nägi tihti välja kui lillelaada müügilett.

See oli tore, kuid tundsin kaasa tüübile, kes oli minu isa kõrvale maetud. Tema haual ei olnud KUNAGI lilli. Ta suri 37-aastaselt jõululaupäeval. Minu isa haud oli kui lillelaat, kuid tema omal polnud kunagi ühtegi õit. Ma hakkasin talle ise lilli viima. MA HAKKASIN LILLI VIIMA VÕÕRA MEHE HAUALE, KELLEGA MA MITTE KUNAGI KOHTUNUD EI OLNUD.

Ma tegin seda mõnda aega, kuid ei rääkinud sellest mitte kellelegi. See oli minu enda väike naljakas saladus, tegin omaarust maailma paremaks kohaks enda lillekimpudega. Ma tean, et see on veider, aga ma hakkasin tundmatut meest oma sõbraks pidama.

Mõtisklesin, et kas meie vahel on mingi salajane side, mis mind tema poole tõmbas. Äkki käisime samas koolis, mängisime sama klubi heaks jalgpalli... Või midagi muud sellist. Otsustasin tema nime guugeldada, kümme sekundit hiljem sain teada, kes ta oli.

Seotud lood:

Ta naine ei viinud mehe hauale lilli, sest MEES MÕRVAS TA. JÕULULAUPÄEVAL. Pärast naise mõrva tappis ta ka abikaasa vanemad. Pärast seda hüppas ta rongi ette ja sooritas enesetapu.

SEE on põhjus, miks keegi kunagi ta hauale lilli ei toonud. Mitte keegi peale minu. Ma viisin tema hauale lilli iga paari nädala tagant. KAKS JA POOL AASTAT.

Ma tundsin ta abikaasale ja naise vanematele väga kaasa. Ma ei kavatsenud kaks ja pool aastat nende hauale lilli viia, kuid tundsin, et võlgnen neile vabanduse.

Ma otsisin nende hauad üles, ostsin lilled ja sõitsin surnuaeda. Seisin haudade ees ja mõmisesin omaette vabandusi. Äkki ilmus mu selja taha naine. Ta tahtis teada, kes ma olen ja miks ma tema tädi ja vanavanemate hauale lilli toon. PIINLIK.

Seletasin talle loo ära. Ta ütles, et see on veider, aga samas armas. Ta tänas, see on imelik, aga ma KUTSUSIN TA DRINGILE. Uskumatu, aga ta oli nõus. Kaks aastat hiljem oli ta jälle nõus, kui ma ta naiseks palusin. See oli lugu sellest, kuidas ma oma abikaasaga kohtusin."