“Näituse tulemustega jäädi üldkokkuvõttes väga rahule, lisaks sisulisele väärtusele läheb tehniline kvaliteet aasta-aastalt aina paremaks,” teatas üks jahi korraldajatest Tiit Hunt.

“Vereta jahi konkursil on oluline roll eesti loodusfotograafia kujunemisel,” lisas Hunt.

“Kui algusaastatel jäi mõnikord fotograafil vajaka teadmisest selles osas, mis või kes on see objekt, keda pildistatakse, siis tänaseks on õpitud loodust rohkem nägema ja tundma. See on läbi aegade viinud edasi seltskonda ennast ja läbi selle ka teisi.”

Seekordsest vapiloomast, tedrest, tegi parima pildi Ingmar Muusikus. Eriauhinnad pälvisid veel Assar Jõepera (RMK ja ajakirja Loodusesõber auhind), Tiit Hunt (ajakirja Eesti Mets auhind), Toomas Tamm (ilm.ee auhind) ja Arto-Randel Servet (ajakirja Jahimees auhind).

Fotojahi käigus tehtud piltidest on žürii valikul kokku saanud näitus, mis jääb loodusmuuseumi (Lai tn 29a, Tallinn) üles kuni 12. novembrini. Traditsiooniliselt on vereta jaht toimunud kevadel, kuid tänavu peeti fotojahti proovikorras ka sügisel. Näitusel on välja pandud ka sügisene fotosaak.

Tänavu maikuus toimus RMK Väätsa jahimajandi Põhja-Kõrvemaa piirkonnas juba 11. vereta jaht, kus seekord pöörati erilist tähelepanu tedrele. Fotojahil osales 27 fotograafi. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, metsis ja mäger.