"Ma ei teadnud, et naiste positsioon ühiskonnas on tegelikult ka tule all, kuni mu 8-aastane vennapoeg tuli koju ja rääkis koolist kuuldud vägistamisanekdoote," seisab projekti tutvustuses anonüümne tsitaat. "Ma olen alati tundnud häbi, et ma ei ole nii tõsiseltvõetav, tark, asjalik, professionaalne ja edukas kui mehed," kostab teine.

"Meie lavastus ei räägi rahast, või vähemalt mitte ainult rahast, aga praegu on meil "sugu: N" teostamiseks vaja olevast kapitalist puudu just nii palju, kui on Eestis keskmiselt meestele ja naistele makstava palga vahe - see on 30%. Lisaks palgalõhele on see ühtlasi protsent, mis naistel on puudu eneseusust, tarmukusest, loomingulisest julgusest ja juhiomadustest," kutsuvad etenduse tegijad hooandjaid annetama.

"Kui meil õnnestub täita see pea kolmandiku suurune lünk oma eelarves, põlevad prožektorid etenduse ajal kindla peale 30% eredamalt, õmblejad jõuavad õmmelda 30% rohkem, inspitsient närveerib etenduse ajal kolmandiku võrra vähem, muusikaline kujundus läheb kolmandiku jagu rohkem hinge, publik saab nutta ja naerda vähemalt 30% enam ning etendusejärgsed vestlused koduteel on tavapärasest kolmandiku võrra huvitavamad," lubavad nad.