Kas tunned Balti jaama?

Iidse Tallinna üldpilt ei ole sajandite jooksul palju muutunud. Kuid kui laskume linnulennult madalamale, näeme paljutki, mis enam sugugi tuttav ei tundu. Näiteks on unustuste hõlma langenud kunagine Balti jaama paekivist hoone, mis aastast 1870 tervitas rongiga Tallinna saabujaid.

Kõik, mis toimus väljaspool linnamüüri, on tundmatuseni muutunud. Saja aasta eest oli tänane südalinn hõredalt hoonestatud kasinatest puumajadest agulitega. Kesklinnas voolas toona veel jõgi – Härjapea jõgi, mis I maailmasõja järel kanalisatsioonitorudesse vangistati. Jõge kattis isegi kivisild.

Linnamüür oli toona veel elu osa. Siin paikneb täna Teatri- ja Muusikamuuseum, siin aga restoran Gloria.

VAATA VIDEOT:

Saja aasta eest funktsioneeris Tallinn suures osas keskaegsete põhimõtete järgi. Nii mõneski majas olid perekondlikud ärid toiminud juba sajandeid. Kuid ka vanalinna piirilt leiame ootamatuid asju.

Mis hoone võiks see olla?

Vastuse saame vana ingliskeelse vaatefilmi vahetiitrist: Turg. See võimas hoonetekompleks koos hiiglasliku turuhoonega oli 1890.aastatel ehitatud Uus Turg, mis viis sajanditepikkuse kauplemise Raekoja platsilt eemale. Siin käisid linlased sisseoste tegemas, siin kohtus talunaine linnapreiliga. Turuplats oli sajandite jooksul linna tukslev süda. Just siia ehitati aastal 1913 ka Eesti Teatri suur hoone – tänane Rahvusooper Estonia.

Kui Viru väravad on täna samad kui 100 aasta eest, on neist avanev vaade palju muutunud. 100 aasta eest paiknes toonasel Vene turul õigeusu kabel, mis 20.aastatel lammutati, et luua linna üks tihedamaid liiklussõmi. Pargike purskkaevuga on samad kui toona. Puudu aga  1972 aastal valminud esimene kõrghoone – Viru hotell.

Tallinna keskaegne nägu

Enamus Tallinna kirikuid on sõdades paigale jäänud, ehkki mõned on ka kadunud. Teised on vähemalt väliselt üles ehitatud. Niguliste kirik ei olnud kuulus mitte üksnes oma lopsaka tornikiivri poolest, vaid kätkes ka vaieldamatult Eesti renessansskunsti kõige ilusamat puitnikerdustööd. Kirikut ümbritses vilgas elu. Siin sõidab mööda Harju tänavat Eesti Kultuurfilmi operaator aastal 1939. Päev pärast Nõukogude terrorirünnakut, 10.märtsil 1944 näeb aga tänav välja teistsugune. Niguliste on rusudes ning jääb ilma tornita veel 35 aastaks.

Harju tänavast, hotellist Kuld Lõvi, kinost Amor, kauplustest, kohvikutest ja kodudest ei jäänud puutumata ükski. Just siin oli hukkunute arv kõige suurem. Siin hindab hävingut Eestimaa kindralkomissar Litzmann. Viimane sõja-aasta jääb ka tema elus viimaseks. Õhurünnakus hävis ka renessansiaegne Vaekoda Raekoja platsil, mis pärast sõda lammutati.

Sõja järel kaaluti tõsiselt lammutada ka nii Niguliste varemed kui osa vanalinnast, kuid tänu taevale võidutses kaine mõistus. Harju tänavale rajati haljasala ning ehkki sellegi ümber on olnud palju poleemikat, tagas park selle, et vanalinna südamesse ei rajatud nõukogulikke betoonehitisi ning Tallinn on säilitanud oma keskaegse näo.

„Antiigiraport“ on Mart Sanderi iganädalane ajaloolõik TV3 „Seitsmestes uudistes“.