Mis on teie jaoks põhiline sõnum, mida me nüüd, 25 aastat hiljem, peaksime seoses Balti ketiga meeles pidama?
Olulisim sõnum, mis Balti ketiga seostub on ühtsus. See, kui sajad tuhanded inimesed tulevad kokku, on nii võimas avaldus, et võtab naha märjaks. Seda ei saa ka keegi nimetada mingiks separatistide pundi vandenõuks. Balti ketist on möödas 25 aastat. Mina olen selles osalenud ja seega on minu jaoks selle suurus ja tähtsus iseenesest mõistetav. Aga üks hetk ma avastasin, et mu oma lapsed ei tea sellest midagi. Meie põlvkonnast oleks harukordselt rumal ja lühinägelik jätta sellest rääkimata. Teadmine, et see sündmus toimus, peaks olema elementaarne.

Kuidas on plaanis ühtsuse sõnumit 23. augustil Viljandi lauluväljakul edasi anda?
Balti kett oli oma olemuselt äärmiselt deklaratiivne. Seda ühe ja ainsa asja eest, milleks oli vabadus. Minule endale lavastajana filmis ja teatris deklaratiivsus ei meeldi ja oma lavastustes püüan ma seda vältida nii palju kui võimalik. Balti keti kontserdil on see aga olemuslik küsimus. Ühtsuse sõnumit ei saagi kontserdil kuidagi otse edasi anda. See tunne saab tekkida kontserdil kõlavate laulude ja videolugude vahendusel. 23. augusti sündmus saab ikkagi olema kontsert, mille vahel on videoklipid ühest perekonnast, kes läheb Balti ketile. Otsustasime, et on üks täiesti tavaline pere, kelle pilgu läbi hakkame tolle ajastu peale vaatama.

Kui palju on sündmusel esinejaid? Kas tegemist on pelgalt kontserdiga?
Tegemist on kontserdiga, aga on ka mõned üllatused, millest praegu ei tahaks rohkem rääkida.
Samuti esinevad kõnedega Mart Tarmak, Rein Veidemann ja president Toomas Hendrik Ilves.

Milliseid võimalusi pakub sellise sündmuse läbiviimiseks uus Viljandi lauluväljak?
Viljandi lauluväljak on hästi intiimne ja eristub sellega näiteks Tallinna lauluväljakust. Seega võiks ka kontsert olla intiime, aga samas võimas, sest soliste, orkestrit ja koori on ikkagi palju.
Arhitektuuriliselt on Viljandi lauluväljaku näol tegemist tõeliselt ilusa paigaga, mis pakub lähedustunnet.

Kuivõrd erinev saab olema kohapealse publiku ja televaataja mulje kontserdist?

Kontsert on mõlemale sama. Lauluväljakul näevad inimesed vaheklippe ekraanilt, aga loomulikult tulevad kodus teleris väiksemad nüansid paremini välja. Meil on professionaalne telerežii, mis toob kõik esinejad ja detailid suures plaanis vaatajateni. Samas on vahetu kogemus kontserdipaigas ikkagi midagi muud, kui televisiooni vahendusel jälgimine. Mina ei oska ühte teisele eelistada.

Mida te arvate sellest, et sellise tähtsuse ja mastaabiga üritus on Tallinnast ja Tartust välja toodud?
Põlise lõuna-eestlasena ütlen, et see on ainuõige otsus. Balti kett ei olnud Tallinn, see oli kogu Eesti. Seega miks ei võiks seda tähistada Eesti keskel nagu Viljandi teatud mõttes on. Minu arvates on väga ilus otsus see sündmus just nimelt Viljandisse tuua.

Mainisite, et osalesite ka ise Balti ketis. Kus kandis te sellest osa võtsite?
Mina olingi Viljandimaal, üsna selle koha lähedal, kus filmisime kontserdi jaoks ühte vaheklipp. Olin tol ajal 17 aastane ja osalesin ketis koos oma sõpradega. Meil oli selline muinsuskaitse rühm, kellega koos käisime malevas, kirikuid restaureerimas ja pärimust kogumas. Olime Võru Muinsuskaitseseltsi egiidi all.

"Balti kett 25" suurkontsert Viljandi lauluväljakul algab 23. augustil kell 19.30. Teleülekanne ETV ekraanil algab kell 20.00. Kontserdil astuvad üles Arno Tamm ja pärimusmuusikud, Big Band Tartu, Hannaliisa Uusmaa, Henry Laks, J.O.C, Karl-Erik Taukar, Kõrsikud, Lea Liitmaa, Liis Lemsalu, Maarja Nuut, Mahavok, Ultima Thule, Triinu Taul, Viljandimaa Kammerkoori ja Meeskoor "Sakala" projektkoor ning külalised Lätist ja Leedust.

Lisaks sellele näeb Ain Mäeotsa lavastatud vaheklippe ajaloolisest päevast. Lavastaja on Ain Mäeots, muusikaline juht Siim Aimla, kunstnik Riina Degtjarenko ja dirigent Toomas Peterson. Kontserdi korraldavad Viljandi linn, Riigikantselei ja Eesti Rahvusringhääling.