Alice Cooper on veendunud, et igaüks kes lavale läheb peab olema originaalne. Läbi lööb vaid see, kes teeb midagi sellist, mida keegi varem teinud pole. Sellepärast saigi leiutatud niisugune karakter nagu Alice Cooper ning erinevalt teistest suurtest rockibändidest selle ümber ka teater. Edukal artistil peab olema väga paks nahk, iseendast tuleb hästi arvata, siis on kõik korras. Sellel, mida teised sinust arvavad pole mingit tähtsust. Loomulikult tuleb püüda publikule meeldida, kõigile ei saa aga meele järgi olla.

Alice Cooper on muusikutööd teinud kogu oma elu, kuid tunnistab, et on praegu paremas vormis kui 20 aastat tagasi – peapõhjuseks 18 aastat peetud kainuseperiood. Esinemisest saaks teda loobuma sundida tõeliselt paksuks või kiilakaks minemine, kuid Cooper ei usu, et see võiks niipea juhtuda. Kümne aasta pärast, kui kätte jõuab 62. sünnipäev, kavatseb ta alustada näitlemisega, teha suuremaid filme ja mängida neis eelkõige närukaelu.

Parimateks lauljateks peab Alice Cooper Steven Tylerit Aerosmithist, kelle hääles on tohutut raevu ja oskus tabada nii kõrgeid kui madalaid noote ja muusikabisnessi ühe parima häälematerjaliga meheks Paul McCartneyt.

Alice Cooper tunnistab, et praegu on edetabelites britney spearsid ja backstreet boysid, isegi Metallica kasutab sümfooniaorkestrit, et oma soundi raadios mängimiseks pehmendada. Kuid kõik tuleb ringiga tagasi, sest elu käib revolutsioonide kaupa – hard-rock tuleb tagasi ja võib-olla juba järgmisel aastal võib seda staadionikontsertidel kuulata.

Cooper elab kõrbes, Arizonas, kus on tehtud kõik vanad kauboifilmid ning talle meeldib seal kus elavad tema naine ja kolm last. Samas on ta külastanud palju kauneid maid ja leidnud väga ilusad olevat nii Brasiilia dzhunglid, Niiluse jõe kui Euroopa mäed.

Kõige ilusamad tüdrukud loodab Alice Cooper eest leida Eestist. Keeruline on aga kindlaks teha bändiliikmete arvamust, sest maailmas on väga palju ilusaid tüdrukuid.