Bob Dylan lausa rokkis

Saku suurhallis koos oma bändiga hiilgava kontserdi andnud 67-aastase Bob Dylani austajad ei pidanud pettuma, sest tulemus rokkis täiega.

Need, kes olid kursis Dylani tuuriga, teadsid, et kuulda saab paljusid 2006. aasta plaadi “Modern Times” lugusid, vahest veel pisut rokilikumas kuues kui muidu.

Aga need, kes lootsid näha-kuulda ehedat 1960-1970-ndate Dylanit, võisid küll pisut kurvastada. Lavalt ei kostnud ei “Mr Tambourine Man“i, ei “A Hard Rain’s A Gonna Fall”i, saati siis “Knockin’ on Heaven’s Door“i. Ei haaranud vana kitarrigi, klahvpillid ja suupill — aga sellest oli küll ja küll.

Kas olete varem käinud kontserdil, kus laulja ei lausu lugude vahel sõnagi — ei aitäh, ei järgmise laulu nime, mitte kui midagi. Lugude vahel läks lava lihtsalt pimedaks ning vahetati muusikariistu — abimehed tõstsid aga kitarre ja kontrabassi siia-sinna.

Kuuldavasti olid osa Dylani kontserdil käinud helsinglasi pärast lausa pahased — no mis värk, vana seisis kramplikult klahvpillide taga, ei ta kiskunud riideid seljast ega kaabut peast, ei vaadanud publiku poolegi!

Tallinnas vaatas Bob Dylan vähemalt korra publikusse — kontserdi lõpul, kui ta oli oma bändi liikmed ära tutvustanud ja nad ritta võtsid. Ja siis tõusis saalitäis rahvast püsti ja aplodeeris metsikult, ilus oli! Ning siis see lõpuks tuli — “Blowin’ in the Wind“ — igas vanuses Dylani austajaid said oma laksu kätte küll.