"Satanic Disappointmenti" eristab Pedigree eelmisest kauamängivast "Skeletalist" esmakuulamistel ennekõike kaks omadust - ta on lühem ning kõlalt märksa atmosfäärilisem-akustilisem. Olid need teadlikud pidepunktid selle plaadi tegemisel?

Bonne: Jah, vähemalt üks nendest punktidest oli mul peagi peale "Skeletali" ilmumist selge, et järgmine plaat nii pikk ei tule. Mitte et "Skeletalil" midagi halba oleks, vastupidi, nii pika albumi kohta hämmastavalt lõpunikuulatav. Aga seekord tahtsime hoida lugusid rohkem fokusseeritud, keskenduda soundile ning plaadi terviklikule kompositsioonile. 

Ma ei oska öelda kas kõla on just atmosfäärsem või akustilisem, kindlasti aga orgaanilisem, samas tükk maad nurjatum ja õelam. Teema mõttes ehk on läbiv joon (enese)iroonia.

Kuivõrd panustasite seekord ükskiklugudele, kuivõrd oli kõrvus tervik? Mõtlen, et "Lucifer Boy" taolist raadiolugu "Satanic Dissapointmenti" peal nagu poleks…

Bonne: Me ei mõelnud sellele et kindlasti peaks olema "Lucifer Boy" sarnane raadiolugu esindatud, kui mõni selleks kujuneb siis kätt ette ei pane, aga selle poole spetsiaalselt ei püüelnud.

Minu jaoks oli seekord just plaadi tervik väga oluline, kasvõi tähtsusetuna näiv lugude järjekord, sai selle flow kallal ikka pliiatseid murtud küll. Arvan, et meil lõpuks õnnestus see väga hästi. Oli ka lugusid mille vahel valida, mitmed väga suure nii-öelda hitipotsensiaaliga lood jäid välja. Ja just sellepärast, et nad lihtsalt ei sobinud üldpilti. Võimalik, et võtame nende lugudega midagi eraldi ette, häid asju jäi "seemneks".

Albumil teeb kaasa seitse külalist, kellest tuntuim on vast Jaan Pehk, mispidi need kontseptuaalsed jooned albumil õigupoolest jooksevad?

Bonne: Külalisi kutsusime plaadile siiski vastavalt antud loo ideele ja vajadusele. Nad ei lippa seal mingis diibis sünkroonis kust saab kümne aasta pärast satanistlikke sõnumeid välja genereerida.

Samas hakkab siin kõrva ka Pedigree tuntud headus. Kuivõrd tunnetad selles tuntud headuses bändipoolset (ala)teadlikku muusikalises mugavustsoonis olemist, kui palju on siin kohustust fänne mitte alt vedada?

Bonne: Päris kindlasti ei tunne me ennast mingisuguses turvalises muusikalises mugavustsoonis. Usun, et see tähendaks viljaka loomingu lõppu. Pedigree muusikaline stiil on niivõrd hektiline ja äärmusest äärmusesse kõikuv, et meie fänn ei saagi olla piiritletud maitsega inimene. Ta peab alati ootama ootamatut. Ja usun et ses mõttes pole me kunagi oma kuulajaid ja austajaid alt vedanud. Pettumusega on teine lugu.

Aga ikkagi - miks on plaadi nimi "Satanic Disappoitment"?

Bonne: Nagu alati, meeldiks mulle siinkohal kliendile palju fantaseerimisruumi jätta. Äkki on see tohutu pettumus mis saabub siis kui ei tulegi maailmalõppu? Aga võib-olla satanic sellepärast et mitte kasutada sõna titanic? See on pillikeelena pingul perfektne plaadinimi.

Mis teil "Satanic Dissapointmentiga" pikemas plaanis plaanis on, mõtlen singleid-videoid-kontserttegevust?

Bonne: Jah, video loole "Learning to Die" sai filmitud juba suvel. Läbi õnneliku juhuse saime loa filmida ühes kirikus. Rohkem ei räägiks, video peaks peagi ilmuma. Idee tasandil, paberil, on kirjas ka järgmine singel ja video. Suvel esineme kindlasti mitmel kohalikul festivalil, ilmselt ka väike traditsiooniks saand tuur välismaal. Kolm esitluskontserti on kohe ukse ees. Ja aasta 2013 on Pedigree 20 juubeliaasta. Igav just ei hakka.

Mida üldse tähendab Eesti kontekstis ühe kultusbändi tegemine, selle liidriks olemine? Mõtlen nii igapäevaselt…

Bonne: Hahaa, kas seda peaks nüüd komplimendina võtma? Vaevalt et me Taffiga näiteks kasvõi sedagi plaati tehes kordagi mõtlesime sellele, et "Pedigree on ju rets kultusbänd, arvestame nüüd sellega tohutult". Me lihtsalt teeme muusikat mis meile parasjagu sel hetkel meeldib. Meie jaoks on Pedigree paljude unistuste täitumine, loomulikult oleme uhked selle üle. Ma ei arva et oleme mitte-käegakatsutav müsteeriumipilve sees eksisteeriv eeterlik kultusbänd. Oleme igapäevaselt Pedigree.

Pedigree 
Holden Laamann - vokaal, kitarr, elektroonika
Taavi Aavik - kitarr, elektroonika
Margus Gustavson - bass
Jaagup Tormis - trummid

Eelmine album "Skeletal" ilmus sügisel 2009.

"Satanic Dissapointmenti" esitlused toimuvad:
03.11 - Von Krahl, Tallinn. Lisaks Mamiffer (USA), Menace Ruine (Kanada), Tolmunud Mesipuu, Deathcats, DJ A.Kivi, DJ Tambucho.
10.11 - Rock'n'Roll Heaven, Tartu. Lisaks Zahir, DJ Hämäläinen.
17.11 - On the Rocks, Helsinki. Lisaks The Physicists, Black Light Discipline, Gloomy Grim.