Esimest Eesti riigi eriolukorra lõppu märgistab "Kevad tuli teisiti" kontsert Tallinna Lauluväljakul

 (21)
Ülekanne pühapäeval kell 18.45.
Tallinna Lauluväljaku renoveeritud laulukaar
Tallinna Lauluväljaku renoveeritud laulukaarFoto: Rauno Volmar

17. mai on viimane Eesti esimese eriolukorra päev. Paljud inimesed on väga püüdlikult riigi poolt antud korraldusi järginud. On püsitud kodus, ei ole peetud sünnipäevasid ega kohtutud oma vanavanematega. Aga eesti rahvas on laulurahvas ja IT-riik. Nende kahe tugevust tõestab ka sellel pühapäeval toimuv ühislaulmine laulukaare all.

Pühapäeval lauluväljakul toimuv on üks eriline hetk, millega paneme meie digivõimekuse päriselt proovile ja vaatame, kas meil on võimalik tulla korraks kokku ja teha seda, mis on meile omane ehk laulda. Pühapäeval algusega kell 18.45 toimub Tallinna Lauluväljakul kontsert, mis toob laulukaare alla läbi virtuaalse lahenduse tuhanded koorilauljad, kelle esituses kõlab Alo Matiiseni laul “Isamaa ilu hoieldes”. Koore juhatab dirigent Aarne Saluveer. Laulukaare alla tuleb virtuaalselt kokku enam kui 2500 koorilauljat.

Laulupidu on olnud paljudele inimestele, vahel tervetele perekondadele, kes aastakümneid välismaal elanud või kelle vanemad kunagi siit lahkunud, olnud põhjus jälle Eestisse külla tulla. Pühapäeval korraldatatav ühislaulmise aktsioon loodetavasti tekitab sarnase ühtsuse tunde ja võimaluse võtta hetk ning mõelda neile, kellega me ei ole saanud võib-olla kaks kuud või enamgi kohtuda.

Laulupidu tähistas möödunud aastal 150-ndat juubeliaastat. Liikumise toonane algataja, Johann Voldemar Jannsen, võiks tõenäoliselt meiega täna rahul olla – kuus inimpõlve hiljem on tema algatatud traditsioon täies elujõus ning kannab edasi samu väärtusi ja ideid eesti keelest, meelest ja kultuurist, mis 150 aasta eestki.

Tema väimees, Heinrich Rosenthal, kirjutab oma 1912. aastal avaldatud mälestustes nii: „Saksa üldpidude eeskujul korraldas Jannsen ka rahvusliku juubeli pidulikuks tähistamiseks aastal 1869 üldise eesti laulupeo, millest sai rahvusliku teadvuse häll. Vorm oli sakslastelt laenatud, aga vaimsus, mis sel puhul levis, oli täiesti algupärane. Esimesele sellelaadsele peole järgnesid mitmed teised, mis avaldasid rahva elu arengule etteaimamatut mõju.“

Eesti Rahvas on patriootlik ja et me oleme ühe uue ajajärgu võrra rikkamad ning teadlikumad, see tugevdas kindlasti meie rahvusliku teadvuse hälli veelgi enam. Saage sellest ühislaulmisest osa elades kaasa kas Delfi või Eesti Televisiooni vahendusel sellel pühapäeval kell 18.45.