Sedapuhku oli Pedigree esitatud tugev kava kokku pandud seitsmest loost - "Too Much Damage", "Deathmask", "Head Drug Rising", Rusty Man", "Perfect Day Elise", "Dark Matter" ja "Phantom Report" - mis tulid kõik ettekandele akustilises versioonis.
Peaesineja Cult of Luna andis kohe esimese looga lavalt tormihoiatuse. Avalooks kõlanud 10-minutiline lugu tõmbas kõigil kohalolnuil seest õõnsaks, sest sellist esteetikat muusikalises võtmes esitatuna pole tükil ajal nähtud ega kuuldud. Julgeks paralleele tõmmata isegi teise rootslaste suurbändiga Opeth.

Peale kolme sissejuhatavat lugu tuli lavale ka põhilaulja Klas Rydberg ning siis alles põhimöll algas. Vokaalpartiid nii Rydbergilt kui kitarristilt Johannes Perssonilt olid filigraanselt muusikaga haakuvad. Saalis viibides võis tunda end leviaatanina, kes loksub helipildist moodustunud maailmamere lainetel ning tunnetab maailma tuhandel eri moel. Igas nüansis ja igas detailis.

Ka meeste lavaline paiknemine oli suurepäraselt planeeritud - enne põhilaulja tulekut seisid neli kitarristi kui neli musketäri lava eesservas ning mängisid publikule sünkroonselt. Pärast laulja lavaletulekut moodustus neljast kitarristist aga poolkaar ümber tema. Kõike seda täinedanud perfektselt lihvitud valgusemäng lisas kogu elamusele veelgi võimsust juurde.

Ehkki lisalugusid seekord ei esitatud, siis tund ja kakskümmend minutit kestnud kontsertkavaga võisid kõik kohaletulnud vägagi rahule jääda ning soovijad võisid endale ka müügiletilt kraami koju kaasa kuulamiseks soetada.