Selle kontserdi kohta ei saagi öelda, et tegu oli soojendaja ning põhiesinejaga, kuna mõlemad ansamblid on power metal'i žanris juhtivad ning teedrajanud kollektiivid. Pigem võib öelda, et tegu oli co-headliner'itega, kes oma ala parimatena selleks tuuriks jõud olid ühendanud. Täismajale läinud kontsert, kus esimese lavale tulnud ansambli Stratovariuse avaloost Rock Cafesse kogunenud publik andunult kaasa laulis, kogus tuure üles iga esitatud looga. Lisaks vanadele tuntud hittidele esitas Stratovarius ka uut loomingut 2011. aasta jaanuaris ilmavalgust nägevalt uuelt kauamängivalt "Elysium". Stratovariuse suurepärase lavashow'ga rikastatud tunnisele set'ile panid suurepärase punkti tuntud superhitid "Hunting High And Low" ja "Black Diamond". Kas ka ansambli laulja Timo Kotipelto välja käidud lubadus teisipäevael Tampere-kontserdil soome fänne teavitada sellest, et eesti publikum tegi kõvemat ergutuskisa kui seda päev varem Rootsis , eks seda saa teada need, kes Soomes kontserdil ise kohal, kuid kaunis kiitus meie publikule oli see sellegipoolest.

Kui kell oli saanud 10 ning lavale astus Helloween, siis täitus publikum saaliosas taeva poole tõstetud kätemerega. Seda oli rõõm näha nii rahval kui ansamblil endal. Palju publikumist kandis ka värskeid tuurisärke, mis merch'iletis lunastatud olid. Eks omi lemmikuid tule toetada igal võimalikul moel. Ja pigem otse ja kontserdil, kui ahnete vahendajate kaudu. Esimesele "Are You Metal?" loole järgnenud tormilisest aplausist oli selge, et kontsert tõotab tulla tempokas ja maruline ning selliseks see oodatult ka kujunes. Ette kandmisele tulid paljud publikule südamelähedase kuulsad vanad lood, millest kaasahaaravaim oli "I Want Out", kus ka publiku kaasalaulmise võimeid päris pikalt testiti. Uue plaadi lugudest mahtus kokku esitamisele tulnud 16 hulka veel ka "Where The Sinners Go" ja "You Stupid Mankind". Omaette show tehti ka bändimeeste kohustuslikust tutvustamisest, kus pilati väidetavalt kurti trummarit. Lisas muule tehnilisele perfektsusele tahaks kiita ansamblit ka veel selle eest, et erinevalt enamikest power metal'i bändidest oli ka bassimehel võimalik oma rolli mängida, mitte ei pidanud ta ainult paari nooti plõnnides n.-ö. rahulikult tagaistmel kulgema. Meeldiva erandina võrreldes teiste kontsertidega mõjus ka see, et peale pooleteist tunnise etteaste lõppu ning kahe lisaloo esitamist tuli ansambel tagasi veel üheks encore-iks, mis näitab ansambli suurust ning oli suureks rõõmuks kõigile fännidele.

Antud kontsert oli tugevaks tunnustuseks, et Kontinentaal-Euroopas on power metal endiselt elujõuline. Ning näitas kõigile selgelt kätte, et toimub areng ka žanrit definerivate ansamblite muusikalises arengus. See kontsert detsembrikuises tuisu ja tormide meelevallas olevas Tallinnas oli tõeline energiast pakatav paueri laks!