Kellele ei meeldiks head klubid?

Riias on koht nimega „Keegi ei kirjuta kolonelile”. Teate küll, selle Gabriel García Márquezi samanimelise romaani järgi, mida kõik tsiteerivad, aga keegi lugenud ei ole. Tartus otsustasid Chalice, Rein Pakk ja mõned mõttekaaslased jaburate kohanimede baaritahvlile kritseldada ka Eesti esindaja ning panid oma uuele klubile nimeks „Kellele ei meeldiks Johnny Depp?”.

Mõttelt iseenesest ju parem, sest kui kolonel istus oma naisega üksi mahajäetud linnas, siis uue koha nimi annaks justkui lootust, et Johnny Depp ise ka sealt kunagi läbi astub. Ta meeldib endale päris kindlasti ja Depeche Mode’i baari näol on ka juba kogemus olemas, mis tunne see on, kui vapiloom ühel ilusal õhtul uksest sisse marsib.

Ühesõnaga, üks segane lugu. Asja klaarimiseks palusime renessansiinimestel Jarek Kasaril (artistinimega Chalice) ja Rein Pakul (artistinimi Rein Pakk) kümne edetabelipunkti raadiuses ära nimetada need asjad, mis klubist hea klubi teevad. Kuna nad on kulturnikutest ilmselt ühed vähesed, kellel on täievoliline õigus tegeleda sellise õudse valdkonnaga nagu „äri” (juba näen krimpsus ninasid Kuku klubis), siis ehk on siin ka midagi õpetlikku. Või siis mitte.

Niisiis, mis teeb ühest klubist hea klubi?
Asjad, mis võiks olla ühes korralikus rokimekas. Noh, nagu maailma normaalseimas klubis „Kellele ei meeldiks Johnny Depp?” seda on.

Vaib, mis tuleb siis, kui need, kes klubi teevad, teavad, mida nad teevad, ja need, kes kluppi tulid, teavad, miks nad tulid.

Programm, mis peab olema värske, mitte after best B4. Pigem homsed kui eilsed nimed.

Personal peab olema vaimselt terve ja füüsiliselt atraktiivne, suhtumiselt soe. Teeninduskiirus tuleks ka kasuks.

Lisaks elementaarsele heale joogivalikule võiks klubi pakkuda ka linnupetteid, nagu seda teeb „Kellele ei meeldiks Johnny Depp?” Tartus. Purjus peaga pärast pidu Statoili tuikuda on tüütu.

Mida rohkem peldikuid, seda vähem põiepakitsust.

Õige sisekujundus, mis on tunde ja mõttega tehtud tervik. Ja see võiks olla nagu elav asi, mis muutub pidevalt.

Klubi peab olema turvaline. Vähemalt üks gorilla saja ruudu peale.

Klubi võiks asuda kõigi teiste meelelahutusasutuste lähedal. Mitte linnaservas, kuhu lind ka ei lenda.

Nägude kontroll uksel. Klubi võiks olla tegijate nägu ja tegijad võiksid olla ägeda näoga.

Klubi nimi ei tohiks olla hullult lühike, nii et see öeldes liiga ruttu kohe otsa lõpeb. Seda peaks saama ikka tükk aega mõnuga öelda.

Täispikka lugu saad lugeda Muusa suvenumbrist!