Läkski sõjaks! Laur Joamets lajatab Padarit kirunud Niinestele: kui endal s*** olla, siis teiste laimamine ei aita
“Teiste töökate ning edukamate muusikute mahategemine kindlasti depressioonist üle saamisele kaasa ei aita. Kui sul endal s*** olla on, siis avalikult teiste laimamine pole lahendus. Kirjuta muusikat ja rendi majakene kusagil ilusas Eesti maakohas, osta paar pudelit viina ja röögi enda häälepaelad välja selle majakese saunaruumis. Maailmas on palju head muusikat ja muusika kvaliteet on subjektiivne. Kui ei meeldi — vaheta plaati," nendib Joamets ning soovitab Niinestel edaspidi kiivrit kanda, enesekaitse trenni minna ja viisipidamine selgeks saada.
Terava keelega muusikakriitik asja niisama ei jäta ning Küberneetilise Karu pseudonüümi alt nendib ta vastuseks järgmist: Alkoholi ma ei tarvita kuusteist aastat juba, kolmest albumist kaks on kirjutatud ajal, mil ma ei ela enam ammu Tallinnas ja kirjutamisel on ka neljas, kantriplaat. Ja peaksid teadma, et minu muusikakreedo alus on laulja-laulukirjutaja tervik. Poeet, eksju. Ehk siis muidugi ma olen Padarist selles arvestuses kõvem. Mul on, mida öelda ja plaadile panna. Õnnetus on selles, et Padar pole kunagi olnud poeet, vaid interpreet. Ja see on teine ning minu kreedost lähtudes madalam kategooria. Eplik, vat tema on the jumal siinkohal Eesti muusikas. Ehk siis jah, ma kiusasin praegu endast nõrgemat ja see polnud minust üldse ilus. Kuulsus ja edu? Ma ei tea, mina olen enda jaoks piisaval määral need asjad elus poolkogemata kätte saanud ja rohkem ei viitsi lavasid väga trampida. Mul on siin maal elades muudki teha. Et sa vana joomasemu kaitseks džotile viskud, on sinust väga armas. Lugupidamine ilma irooniata."
