Maikakandjad bändist Sex-Drive-Live! teavad korraliku elektroonilise muusika saladust

Sel laupäeval toimuva BEATS FROM THE VAULT peosarja peaesineja SEX DRIVE LIVE!-iga ajasime juttu pisut nende tegevusest ja huvidest ning nüüd jagame selle vestluse tulemusi ka lugejaga. Mida rääkisid mehed, kelle igapäevasesse lavaarsenali kuuluvad lisaks plaadimängijatele ja läptopile esinedes ja süntesaator, trummimasin, sämpler, kilomeetrite kaupa kaableid ja hulk muud elektroonilist "kola" ning kuidas kõik see tehnikahulk laivis muusikat tegema hakkab - seda saate lugeda altpoolt.

Alustuseks ehk räägite lugejale, kaua olete selle nime Sex Drive Live muusikat mänginud? Kust tuli algne impulss ja idee seline dj-team/muusikaline  kollektiiv moodustada?

Tõnis Savi: See nimi sai ERKI Moeshow aftekal 2009. aastal välja mõeldud. Praegu peaks olemagi enam vähem täpselt 2 aastat.

Martin Voltri: Nimi tuleb jah moeshow peolt ühe filosoofiat õppiva tütarlapse poolt forsseerituna.

Teie viljeldav stiil on paljuski seotud ajalooliselt Saksamaaga, elektroonilise muusika hälliga. Keda peate muusikaliselt oma eeskujudeks ja iidoliteks?

T: Minul oli isu oma masinatega live teha aga tajusin, et üksi läheb ohjamine keeruliseks. Kuna me nagunii vahetasime oma musakraami üsna tihedalt, siis kuidagi oli see loogiline jätk.

M: Tõnisega panime pillid esimest korda kokku täiesti eksprompt ühel Kunstiakadeemia suures saalis toimunud peol, kus pidime vaid plaate mängima. Aga võtsime peole minnes kaasa klahvka, helimooduli ja trummimasina ning improviseerisime kohapeal laivis – oli väga robustne, aga toimis, sest vähemalt DJ Orav soovitas meil asi tõsisemalt ette võtta.

Me oleme Tõnisega mõlemad aastaid ajaviiteks elektroonilise muusika loomisega tegelenud, kuid varem mitte kordagi koos. Mina olin tolleks hetkeks hea sõbra Eerik Auniniga vist ligi 5 aastat ühiselt kollektiivide Mürgelmaschine ja Fuck Yuo I Am a Robot näol koos muusikat loonud, kuid Eeriku kolimine Hollandisse muutis Eestis esinemised keerukaks ja harvaks, ning uue lisaväljundi teke oli väga positiivne väljavaade. Nii muusikastiili kui tehnilise lahenduse osas erines SDL oluliselt mu teistest senistest muusikalistest ettevõtmistest ning Tõnise entusiasm ja tahe tõmbaski kaasa.

Meil ei ole kunagi olnud selget plaani, mida ja kuidas teha tahame. Nüüdseks on mingid jooned välja kujunenud, aga alguses oli asi juhuslikum.

Kuidas kirjeldaksite lugejatele, mis on see, mis motiveerib teid kõike seda vaeva nägema, et muusikat teha, muusikat mängida ning kõige sellega igapäevaelu kõrvalt visalt tegeleda? Raha see kindlasti olla ei saa. Missioonitunne?

T: See on samasugune näljatunne nagu söögiga... On vaja teha, muidu läheb peas liiga lärmakaks.

Kasutate oma settides nii electrot, technot kui ka acid muusikat. Ükski neist stiilidest ei ole Eestis väga laialt levinud,  pigem on selle muusika scene populaarne rohkem Saksamaal, Austrias, Shveitsis ja Beneluxi riikides. Mis te arvate, millest  see võib tuleneda ning kas on lootust, et Eestis murrab sedatüüpi elektrooniline muusika underground'ist ka mainstream'i välja? Või siis kogub enam tunnustust kui ta senini on pälvinud?

T: Ma usun, et protsent elanikkonnast, kes mingit muusikat kuulab on suhteliselt ühtlane riigist riiki. Loomulikult esineb selles aeg-ajat mingeid anomaaliaid. See on isegi Eestis linnati erinev.
Ma ei usu, et selline muusika, mida me teeme, kunagi mainstreamiks saab, kui me ise just kogemata mingi uue suuna peale ei satu. Ma ei usu, et see ka vajalik oleks. Aga üldisemalt võttes on elektrooniline muusika tänapäeval küll suhteliselt laiatarbekaup juba.

Tundub, et Eesti alternatiivse tantsumuusika scene'l olete head vastuvõttu leidnud ning tunnustust kogunud. Kas on ka plaanis asuda suurema populaarsuse jahile näiteks mõnel suuremal muusikakonkursil? Nii Mimicry kui ka Shirubi Ikazuchi on peale Eesti Laulu konkursil osalemist kõvasti tunnustust ja fänne juurde võitnud... Või ei ole see teie tee? Püüate oma scene's visa tööga tuntust koguda?

T: Eks me Mingis mõttes loomulikult püüdleme suuremate publikunumbrite poole. Aga pigem on see tingitud sellest, et saaks rohkem esineda. Üritame oma kombitsaid tasahilju ka Eestis väljapoole ajada. Paar välislähetust on olnud ja nee on väga mõnusad olnud.

Teie läbimõeldud esinemisriietus ja imago reedab seda, et sellega on eelevalt vaeva nähtud. Must lips-valge pluus, valge pluus-must lips; valge maika ja must maika. Kas selline vastandatus on lihtsalt siiliküsimus, mis sellele minimalistlikule muusikažanrile omane või kannab teie esinemisriietus endas ka mingit  sügavamat ideed või sõnumit?

M: Meile meeldivad maikad. ühe korra juhtus kogemata, et mõlemal laiviks maikad selga sattusid, peale seda tegime seda veidi aega teadlikult, aga üldiselt võtame suvalt. Lipsud olid ees ühe korra, kui tegime 10-minutilise laivi ühe moeshow keskel catwalk'il.

Muusika ja sport. Kurdetakse, et noorus on hukas ja sporti ei tee ja tahab ainult pidutseda. Kuidas on Teiega lood? Kas ise teete sporti? Mida üldse arvate spordist ning tervislike eluviiside propageerimisest noorte seas? Kas läbi isikliku eeskuju on võimalik noori innustada tegelema pigem positiivsete asjade ja hobidega kui tervistlaastavatega?

T: Oleme mõlemad igapäevased rattakasutajad... Vahel on tore ka pikemaid otsi sõita.
Ma usun, et spordi osas on seis enam vähem OK. Ma pigem üritaks muuta inimeste igapäevaelu selliselt, et rohkem jala ja rattaga liigutaks. Sellel on lisaks tervislikkusele veel palju häid mõjusid keskkonnale.

Astute üles ka Tallinna Rattanädala üritusel. Kas jalgratas ja sellega seotud dünaamiline liikumine imponeerivad teile rohkem rohelise mõttelaadi poolest või on inspireeritud see siiski vanameistritest Kraftwerki härradest, kelle meelest jalgrattasõit sümboliseeris ideaalset inimese ja masina koostööd?

T: Minu jaoks on see nende kahe kooslus. Lisaks olen ma veendunud, et mida rohkem inimesed omal jõul liiguvad, seda paremad on meie linnad, elavamad on tänavad ja rõõmsamad on inimesed. Morni ratturit linnas ei naljalt ei trehva. Küll aga on autod täis üsna morne nägusid.

Lähiajal olete üles astumas kahel üritusel - 3. juunil Telliskivi Loomelinnakus Tallinna Rattanädala raames ja 4. juunil Beats From The Vault nimelise dark-electro pidudesarja sünnipäeval Rockstarsis. Lisaks neile kahele ülesastumisele kus teid veel lähiajal üles astumas võib näha?

T: Hetkel midagi kindlat teada ei ole. Tuleb jälgida peoinfot ja internetikanaleid.

Olete mõne aja tegutsenud ning teie netilehel on kättesaadavad ka allalaadimiseks mõnedki laivsalvestused. Kas on mingil ajal plaanis ka füüsilisel kandjal ametlik release, et n.ö. märk muusikaajalukku maha panna?

T: Meil oli algselt plaan teha bändi, millega ei tee lugusid. Täna oleme selle klausli üle tasapisi mõtlema hakanud. Et äkki peaks ka lugusid tegema.

M: Meil ei ole tegelikult ühtegi lugu! Me seame valmis justkui lugusid, aga lammutame need tükkideks laiali ning paneme laivis uuesti kokku, ilma et neil oleks ettemääratud struktuur ja komponeeritus. Me ei kasuta ka vokaale. Ja kindlasti ei ole meie muusika selline, millega popiareenile trügida. Muusika tegemine on minu jaoks kirg ja nauding, suuremaid püüdlusi mul selles ei ole. Äge on neid asju teha, äge on esineda – see on sõltuvus.

Kes Teid veel ei ole oma kõrvaga teis kuulda saanud, siis soovitate kindlasti ise laivi tulla kuulama netisalvestuse asemel?

T: Kindlasti! Kui on live, siis ei tea iial, mis juhtuma hakkab, aga alati on äge! Tulge ja vaadake ise laupäevasel Beats'il järele.