Kõik sai alguse sellest, kuidas Antero Päiväläinen talle 1995. aastal helistas ja teatas, et Indoneesias toimuva festivali jaoks on vaja asenduslauljat, kuna üks artist hüppas alt. Kõik toimus viimasel minutil, sest välja tuli lennata juba ülejärgmisel päeval.

Mikk Targol oligi kohe laulja võtta. "Olin just alustanud Koit Toomega Code One'i ja isegi "On küll hilja" oli just valminud, kuid mitte veel eetris. Vastasin, et mul on üks noor kutt, uurin asja," sõnas Targo.

Koit Toome oli siis 16-aastane. Targo rääkis asjad selgeks poisi enda kui tema vanematega. Tõnis Kõrvits tegi arrid estraadiorkestrile. Ühe päevaga hangiti Koidule pass ja oligi minek.

Kuigi reis oli täielikult kinni makstud, siis ei teadnud Targo ega Koit, kuhu nad täpsemalt minema peavad ja mis toimuma hakkab. Noodid olid kaasa, Koit laenas sugulaselt kaks korda suurema pintsaku ja ujumispüksid.

Mikk Targo jagas Facebookis klippi Indoneesia riigitelevisioonist, kus 16-aastane Koit Toome on elus esimest korda suurel laval, laulab koos orkestriga ligi viietuhandele pealtvaatajatele ja miljonitele inimestele kodudes. Seda kõike vaatamata ülipikale lennule, ajavahele ning vaid ühte proovi.

Festivali auhinnaks oli raha, kuid ülejäänud osalejad lennutati lohutuseks viieks päevaks Indoneesia pealinnast Jakartast Bali saarele, kus iga laulja ja nende saatja said omaette viie tärni hotellis kolmetoalise bangalo.

"Lauljad teadsid seda ja omavaheline nali oli see, et keegi ei tahtnud võita, sest Bali ootas...," sõnas Mikk Targo.

Reisi meenutab ka Koit ise, kes sõnas: "Põlv küll värises ja klomp oli kurgus aga ei no südamlik sooritus. Olin siis vist kokku laulnud üldse mingi paar kuud. Lahe reis oli ja äge kogemus otse koolipingist Indoneesiasse."

Vaata 16-aastase Koit Toome esitlust 1995. aastal Indoneesias.