Järgnevas intervjuus muljetab Nightwishi liider
Tuomas Holopainen (30)
, miks otsustas bänd siiski uue laulja võtta, kuidas on neil viimastel aastatel läinud, mida on oodata Nightwishi uuest albumist ja paljust muustki.

Minnes Nightwishi algusaastate juurde tagasi… Kas Tarja oli ainus lauljakandidaat või kaalusite veel kedagi?
See oli päris ammu, täpsemalt aastal 1996… aga ei, meil ei olnud mõttes mitte kedagi teist peale tema.
Tarja bändiga liitumine oli väga loomulik samm, meil kõigil oli väga hea omavaheline klapp ja me ei kujutanudki ette, et midagi peaks olema teisiti.

Rääkides fännide ning muusikaasjatundjatega ja lugedes internetifoorumeid jääb silma seik, et paljud inimesed iseloomustavad Anette Olzoni (Nightwishi uus lauljanna — toim.) häält kui täiesti tavalise rootsi poplaulja oma — selles polevat midagi erilist. Milline on sinu arvamus?
Nojaa, tugev Abba touch on ikka olemas. (Naerab.)
Mina arvan, et see on ainult hea, sest viimane asi, mida tahtsime teha, on leida eelmise lauljanna täielikku koopiat. Ütlesime ei klassikalisele ooperihäälele, sest Tarja sai oma ülesande täitmisega nii hästi hakkama, et oleks olnud patt seda kopeerima hakata. Tahtsime lihtsalt häält, mis oleks täis jõudu ja emotsionaalsust.

Nagu näha, õnnestus meil teistsuguse lauljanna valimine ideaalselt, seda nii hääle kui kõige muu suhtes. Tean, et paljud inimesed vinguvad, aga tuleb meeles pidada, et meie muusikas on palju enamat kui vaid hääl. Ja muusika on jäänud samasuguseks.

Kuidas Anette kohanenud on?
Bändiga? Siiamaani väga hästi, täpselt nagu vaja. See ongi üks peamisi põhjuseid, miks ta meiega on.

Kohe, kui teda nägime ja temaga rääkisime, osutus ta inimeseks, keda meil oli vaja ja keda olime ette kujutanud. Suhtumine, iseloom, välimus, isiksus.

Anette on meist kõigist mingil moel erinev, väga avatud ja emotsionaalne. Tema andis meile tasakaalu tagasi. Iga päevaga liigub kõik ainult paremuse poole.

Miks otsustas Nightwish võtta uue lauljanna, kas käis kordki peast läbi mõte, et jätaks laulma vaid bassimehe Marco?
Ei, sellist mõtet ei olnud, mitte hetkekski. Nightwish on ja jääb naisvokaaliga bändiks.

Mõeldes teistele Soome naisvokaaliga bändidele (tõsi ju, et neid on tekkinud nagu seeni pärast vihma), siis kes võiks olla järgmine Nightwish?
(Naerab.) Oh, ma tõesti ei tea.
Ega neid siin (Soomes — toim.) nüüd nii palju ka tekkinud pole, vähemalt viimasel ajal.

Siis, kui me olime just oma kuulsuse saavutanud, vot siis tuli neid ikka vägevalt juurde. Mujal Euroopas on palju rohkem naisvokaaliga bände, kes tippu pürgivad. Arvan, et Nightwish on ainulaadne. Tegelikult on iga bänd täiesti ainulaadne.

Oled oma töö ja loomingu tulemustega rahule jäänud?
Siiani küll ja on ka põhjust! Sellist edu poleks osanud keegi uneski ette näha. Räägin terve bändi nimel, me oleme omavahel selle üle palju arutlenud.
Meie teekond oli meeletu ja nüüd oleme nii kuulsad ning igal pool… Me ei suuda seda ikka veel uskuda!

Mul on väga hea meel, et minu kirjutatud lood nii paljudele inimestele meeldivad ja et meil on nõnda palju fänne. Kõige parem tunne maailmas!

Rääkides viimasest albumist, siis see on esimene kord, kus peale mitmekordset läbikuulamist ei muudaks ma selles mitte üht nooti! Olen selle üle väga uhke, sest tavaliselt pole artistid oma töö ja tulemusega kunagi rahul — töö pole kunagi lõpetatud.

Muuseas, esimene singel meie uuelt albumilt oli „Amaranth“, mille videot võib nüüd näha pea igal muusikakanalil ja teiseks singliks saab „Bye Bye Beautiful“, mille video on ka valmis, aga mis avalikkuse silme ette veel niipea ei jõua.

Kui kaua võttis aega teie uue albumi “Dark Passion Play“ valmimine?
Stuudios veetsime umbes kümme kuud. Lindistamine toimus nii Soomes kui ka Londonis, Abbey Road stuudios, seal lindistasime orkestriosad. Lõppviimistlus ehk miksimine ja masterdamine toimus kõik kodumaal, Finnvox stuudios.

Mulle meeldib stuudiotöö, kõik läheb loomulikult, kuigi võtab kaua aega. Tavaliselt on kõik heas tujus ja töötahet täis. Abbey Road stuudio külastamine oli minu jaoks täiesti ülim, mis sai juhtuda. Veetsime seal kaheksa päeva, maailmatasemel muusikutega. Samad mehed, kes mängisid sisse Lord Of The Ringsi soundtracki ning viimase Star Warsi. Üks tehnikutest oli töötanud kõigi James Cameroni filmide kallal, alates Terminaatoritest Titanicuni välja. Tema muljeid oli lahe kuulata.

Kui palju lugusid sa uue albumi tarbeks kirjutasid ja kas kõik mahtusid peale?
Kirjutasin kolmteist lugu, lisaks tegime veel ühe kaveri ning ühe loo veel. Kokku seega viisteist lugu. Üks jäi albumilt välja, selle nimi on „Escapist“ ja selle võib leida boonusena järgmiselt singlilt.

Mis nüüd edasi saab, peale uue albumi ilmumist?
Mul pole õrna aimugi, kõike võib juhtuda!

Praegu on sellised imelikud ajad, murdepunkt meie jaoks. Alati on võimalus, et bänd jookseb totaalselt rööbastelt maha ning läheb laiali. Äkki me ei meeldigi enam fännidele? Ehk nad leiavad, et oleme igavad ning meie uus looming on mõttetu?

Samas… kõik võib jääda samaks või minna hoopis ülesmäge. Võib-olla on see kõigest Nightwishi algus? Hakkame edetabeleid vallutama ja palju rohkem kontserte andma? Õnneks me ei pea selle kõige üle pead murdma, me lihtsalt teeme oma asja ja vaatame, mis saab.

Millised on kõige naljakamad kuulujutud, mida oled Nightwishi kohta kuulnud?
Kui otsisime uut lauljannat, siis käis lehtedest ja ajakirjadest pidevalt läbi, et oleme ta leidnud. Nõnda iga kahe nädala tagant. Kord oli uueks lauljaks Sarah Brightman, kord mõni gooti tsikk, kord Liv Kristine…

Situatsioon tegi meile uskumatult palju nalja, kuigi lõpuks oli kõik nagu Mehhiko seebikas. Muidugi on varemgi igasuguseid jutte liikvel olnud, näiteks Tarja ei laulvat ise ning tagatipuks olevat ta üldse mees. Päris haige, milliseid asju inimmõistus võib välja mõelda! Ma ei oskagi öelda, millest see tuleb, võib-olla kadedusest?

Oled nüüd tükk aega kodus olnud, kas igatsed juba bändiga ringi tuuritamist ka?
Mulle meeldib uskuda, et kõik tuleb omal ajal ja käib kindlates faasides.

Mulle meeldib olla kodus, aga ka stuudios ja ringi reisida. Peale kuude viisi tuuribussis olemist on kojutuleku moment maailma parim. Kõik käib kindlates tsüklites nagu aastaajad. Kuigi oleme ligi kaks aastat kontserte mitte andnud, arvutasin just kokku, et näiteks sellel aastal olen kodus veetnud umbes kümme päeva! Käes on põnevad ajad.

Mida tahaksite Nightwishiga saavutada, mis veel kättesaamatuks on jäänud?
Ainus soov on see, et bänd kokku jääks. Seekord. Ja line-up samaks. Ei tahaks uuesti mõnd lauljat või keda iganes otsima hakata. Draamat oli juba parasjagu, aasta jagu olime meedial hambus, aitab küll.

Oma bändi kohta käivaid artikleid ja internetikommentaare ikka loed?
Artiklitel üritan ikka silma peal hoida jah. Kommentaaridega on nii, et vahetevahel tõepoolest leian end neid lugemast, aga vaimsele tervisele pole see küll hea. (Muigab.) Ütleme nii, et loen kuni esimese halvustava kommentaarini, siis on kõik. Mul pole nimelt eriti tugev suhtumine, lähen kergesti närvi ja olen selline nn. õhukese nahaga inimene.

Kommenteerijad on tavaliselt oma arvamuse küljes nii kinni, et seda ei muuda nagunii miski. Parem säästan oma närvirakke.

Enamusel Nightwishi liikmetest on naised, lapsed, perekonnad. Kuidas bändiga ringi reisimine isiklikule elule mõjub?
See ei ole kerge, üldse mitte.

Eemalolek on väga raske nii bändiliikmete kui ka perekondade jaoks. Elus tuleb teha kompromisse, sa pead teadma oma prioriteete, aga ka seda, mida sa teha tahad. Õige inimene sinu kõrval arvestab sellega, mida sa tegelikult teha tahad, toetab sind ja usaldab sind. Ta usub sinusse ja elab sulle kaasa.
Arvan, et kõik bändimeeste naised teavad seda fakti.

Nightwishi puhul pole tegu tavalise rockbändiga, see on meie leib, me teenime nõnda oma perekondade ülalpidamiseks raha. See on raske töö nagu iga teinegi, samas hobi ja kirg. Tuurikontserte oleme ikka üritanud planeerida nii, et vahepeal oleks aega ja saaks kasvõi korraks koju. Samuti on meil kirjutamata seadus, et iga bändiliige saab oma pere vabalt valitud kolmeks päevaks tuurile kaasa võtta ning bänd maksab selle kinni. Süsteem on töötanud edukalt, vähemalt praeguseni.

Kolm parimat asja, mis Nightwishiga eales juhtunud?
Ma ütleks, et parim on viimase albumi tegemine. Nii tulemus kui kogu valmimise protsess, täiesti uskumatu!

Teine asi oleks meie esimene plaadileping, mille saime aastal 1997. Toona oli see kõigi unistuste täitumine.

Kolmas on kindlasti meie siiani viimaseks jäänud kontsert Helsingi Hartwall Areenal, 2005.aasta septembrikuus, mis on salvestatud ka DVD-le. Meie parim kontsert läbi aegade, midagi nii võimsat, et mul lihtsalt puuduvad kirjeldamiseks sõnad.

Sul on mitu kõrvalprojekti, võimalusel oled klahvpillide taga pundis nimega Kotiteollisuus, aga tegutsesid ka bändis nimega For My Pain. Mis nendest saab?
Kotiteollisuusega esinen siis, kui võimalik. Nüüd, kui meil Nightwishiga uus tuur algamas, pole see muidugi eriti võimalik. Sel suvel andsin nendega kakskümmend kontserti.

For My Painiga on lood halvad, sest kõik bändiliikmed on väga hõivatud, nii tööalaselt kui isiklikus elus. Aastake tagasi kirjutasime paar uut lugu, aga ei suutnud leida ühist aega, mis kõigile sobiks, et need linti võtta. Ametlikult pole see projekt surnud, aga ma ei usu, et sellest enam asja saab. Kahjuks.

Käisite Eestis viimati aastal 2004, on midagi meeles ka?
Ikka. See oli mu esimene kord Eestis, kuigi Soome on nii lähedal. Mäletan neid kaht kontserti Von Krahlis, mis olid üle ootuste head. Käisime söömas sellises keskaegses restoranis, no ütle nüüd, mis selle nimi oli… Olde Hansa, muidugi! Suurepärane koht. Ja teie vanalinn on super!

Okei, tänud sulle ja näeme 22.septembril!
Jah, kindlasti! Tänud sullegi ja ilusat sügist!