Cram: Enda jaoks ei tundu küll ühtegi nn. täitelugu olevat.
Millest selline nimi – War In Wonderland?
Kristo: Sellele küsimusele vastab ehk paremini Cram, kes on lugude tekstide autor.
Cram: "War in Wonderland" võtab kõgu plaadil oleva info ilusti kokku. Inspiratsioon tuleb elust enesest, näiteks Robot Super Lover Boy, mis on selle plaadi kõige vanem lugu, on kirjutatud ajendatuna idiootsetest TV-Shopi reklaamidest. Vaatasin lihtsalt asja nn. actionkoomiksi nurga alt.
Samamoodi on teiste lugudega, põhi tuleb elust enesest, näiteks teleuudistest. Keerasin lihtsalt asjadele vinti juurde ja lõin nn. lühikesed actionstoorid. Muusika iseloomuga sobivad need stoorid minu arvates ideaalselt! Lugesin juba ühest arvustusest, et plaat on hea, aga lüürika nõrgavõitu. Põhimõtteliselt mulle ilgelt meeldib, et osad inimesed ei saa sellest aru!
Samas on kogu plaadi visuaalne külg ehitatud just nimelt tekstide peale. Kunstnik Harijs Brants, kes bukletti joonistas, leidis, et asi on väga inspireeriv ja teda jäid kripeldama veel paljud realiseerimata ideed. Aga see on ju loomulik, osade inimestega oled sa isegi neid näost näkku nägemata ühel lainel. Teistega jällegi siis mitte.
Olite vahepeal suurest püünest eemal. Miks?
Kristo: See on küll nüüd alatu laim! Me ei ole püünest küll eemal olnud, suuremaid püünesid kui Õllesummer või Leigo annab ju koduvabariigis otsida!
Ei, lihtsalt see ongi meie stiil, et teha vähe aga see-eest kvaliteeseid kontserte. See on küll tõsi, et eelmine päris oma album jääb aastasse 2000. Nende kahe albumi vahele jääb aga veel ühisplaat "Kuidas kuningas kuu peale kippus" Kosmikutega, mis sai päris suure menu osaliseks.
Cram: Minu meelest oleme alati ühtmoodi vähe mänginud. Kui välja arvata see Koolituur, Rammsteini soendustuurike ja Sub Urban Tribe’iga tuur Soomes. Me mängime täpselt niipalju, kui ise tunneme, et on vajalik.
Kas Eestis nokitsemine igav pole ja maa väikseks ei jää?
Kristo: Meile meeldib väga siin olla ja sellises seisuses nagu oleme! Muidugi ei saa väita, et poleks lahe tuuritada mööda laia ilma aga sellises hobikorras bändi tegemisel ei tule kahjuks sellised asjad välja.
Koduvabariigi turult tungimine nõuab 24/7 töötamist ning suurt rahakotti. Rahakotid aga on meil tavalised ja bändi teeme ka põhitöö kõrvalt.
Cram: Ei ole igav! Tänapäeva infotehnoloogia võimaldab koostööd välismaa meestega ka siit lahkumata.
Stiililt on uus plaat vanaga võrreldes pisut tantsulisem või tundub see nii?
Kristo: Tundub! Stiil on pigem lõbusam ja kiirem. Tantsulise tunde annab esimene singel, mis aga ei iseloomusta kindlasti kogu albumit. Pigem sai see lugu esimesena välja antud, et tekitada elevust ja intriige.
Cram: Ei tea, minu meelest ikka puhas rock’n’roll, mille järgi saab ka normaalselt tantsida.
Te pole kunagi jäänud märkamatuks – põnevad detailid nii muusikas kui ka lavaimagos. Kuidas mõtted sünnivad? Kas loote kõike koos või on bändil oma kael, kes pead liigutab?
Kristo: Igaüks mõtleb eraldi ja samas kui kokku saame selgub, et mõtted on väga sarnased ja siis tegutseme juba ühiselt edasi.
Meil on vedanud, et oleme bänd, kus koos inimesed erineva muusikalise maitsega, kuid kes sobivad omavahel ideaalselt ja kompenseerivad teineteise nõrku külgi.
Cram: Eks igaüks ikka annab oma panuse. Keegi tuleb algideega välja, seda arendatakse ja lõpuks sünnib enam- vähem kõiki rahuldav produkt või teos.
Juba on palju juttu olnud ka värske plaadi kujundusest. Mis selles siis nii erilist on?
Kristo: Kujunduse teeb vast eriliseks see, et ta on ilus ja mahukas. Usun, et kui võtad kätte me uue albumi bukleti, siis veedad seda silmitsedes tüki aega ja uusi detaile võid leida ka mitu päeva hiljem. Tegemist on joonistustega, mille kallal on kõvasti vaeva nähtud - eks igaüks peab ise veenduma!
Cram: See on lihtsalt nii ilus ja detailiderohke! Nagu vanad head heavy-plaadid a'la Iron Maiden, mille ümbrised võisid sind mõne uue detailiga ka alles aastaid hiljem üllatada. Meie oma väike koomiksiraamat "War In Wonderland"!
Me otsisime koomiksijoonistajat ka Eestist, kuid kahjuks ei leidnud endale sobivat. Leidsime mehe Riiast läbi oma sealsete sõprade. Fantastiline ideede sobivus ja ühel lainel olek viib alati fantastilise tulemuseni!
Milliseid bände või artiste ise kuulate või imetlete? Kelle üllitised on kadestamisväärselt mõnusad?
Kristo: Minu lemmikud on Ameerikast - Nine Inch Nails, Depeche Mode, Slayer ja Korn.
Cram: No häid bände on maailm paksult täis. Ei jõua kindlasti kõiki üles lugeda. OK, ma siiski annan mingid nimed ehk plaatide nimed, mis on hetkel mu iPod’is. Need ei pruugi olla mu kõige lemmikumad, kuid hetkel nad seal igatahes on. Ace Of Spades - Motörhead, Balls To the Wall - Accept, Collection I - Misfits, Demanufacture - Fear factory, Dirt - Alice in Chains, Face the Music - Melody Club, Fire - Electric Six, Hellibilly Deluxe - Rob Zombie, Hits! - Erasure, Houses Of The Mole - Ministry, King Of Kings - Manowar jne. (Crami loetelu jätkus)
Mida suvi toob?
Kristo: Bändi jaoks vägevaid kontserte suurematel festivalidel ja enda jaoks tööd ja puhkust!
Cram: Vist tõesti pisut rohkem kontserte kui näiteks eelmisel aastal.
*********
22.aprillil Rock Cafes toimuvale kontserdile pääseb alates 18a. 29.aprillil Tartus vanusepiirang aga puudub!
