Noortebänd 2009 viimane eelvoor toob erikülalisena lavale ansambli Epoché
Aeg on kulunud lugude kirjutamisele ning koos musitseerimisele. Teeme asju just selle järgi, kuidas valmis oleme ja me ei taha seda lähenemist muusikale muuta vastavalt valdavatele kommertstrendidele. Tähtajad on väga ahistavad ning loomingulise töö juures tuleks neist hoiduda. Kiirustada pole vaja – head asjad vajavad aega kasvamiseks.
Senised esinemised. Koduleht näitab kahte. Kas küsimus-probleem on Epoché sobitumine Eestis olemasolevate skeenede konteksti?
- Epoché kui lava-ansambel kujunes lõplikult välja alles ligi aasta aega tagasi, kui koosseisuga ühines bassimängija Triin. Enne seda ei ole esinemistele tõsiselt mõelnud, pakkumisi oli küll, kuid pidime need lihtsalt ära ütlema.
Milline on rollijaotus bändis, kuidas jaguneb loomingulise töö osakaal liikmete vahel?
- Kai ja Margus kirjutavad kõikide laulude sõnad ja viisid, Triin korrigeerib bändi laiv-arranzheeringuid ja Priit vastutab tehnilise poole eest.
Kui palju on teil ühist ja kui palju erinevat muusikamaitset mille pealt Epoché kõlapilti kokku sünteesite?
- Muusikamaitse on meil vägagi sarnane, vahest tuleb muidugi väikeseid erimeelsusi ette, kuna bändis on ikkagi neli erinevat inimest.
Teoreetiliselt peaks Triin kõige bändikogenum olema…
- Jah, Triin on mänginud erinevates bändides juba kolmteist aastat ja ilmselt ei ole saladus, et Triinu teatakse ansambel Blacky eelmise naiskoosseisu bassimängijana.
Kai, oled välja kasvanud Rapla Laulustuudiost Thea Paluoja käe alt. Kui palju ta su häälekasutust suunanud on, kellelt veel võtad vokalistina snitti?
- Ma olen Theale siiralt tänulik, sest tema käe all sain maitse suhu, kuidas häälepill töötama peaks ja laval sai ka ikka omajagu käidud. Shnitti otseselt ei võta ma aga kelleltki. Küll jälgin seda, mismoodi frontmanid, artistid ennast üldiselt väljendavad – emotsioonid, kehakeel, kogu täiega loosse sisse minek, ausus – see on see, millest mina õpin.
Soovitan vaadata kuidas näiteks Dave Gahan, Trent Reznor või Tori Amos laive annavad, siis saate aru, millest ma räägin. Küsimus on tunnetuses.
Salvestate oma materjali ise. On see majanduslikest oludest (stuudiohinnad) tingitud või teadlik lähenemine-ätituud?
- Kindlasti on see lähenemine teadlik. Siiani on olnud lugude lindistamine ning miksimine loomulik loomingu osa ning eks neis 100 protsenti ise tehtud asjades on ka oma võlu, kuigi nad ei pruugi vastata kommertsstandarditele.
Stuudiotest me nüüd põhimõtte pärast ning ätituudi hoidmise eesmärgil eemale ei hoia. Kui tekib vajadus või tahtmine stuudiosse minna, siis lähme.
Senised salvestused on vähemalt internetikeskkonnas hästi vastu võetud. Kuidas suhtestute ise seni avalikustatud materjaliga?
- Hea meel on, et oleme suutnud end millegi säärasega siduda ja meil on, mida oma kuulajatele pakkuda.
Täispikk plaat. Kas ja millal?
- Tuleb, täpset aega ei oska veel õelda.
Millisena näete Epoché tulevikku. Hobi, poolpoff või täisproff bänd?
- Professionaalsus ei tähenda meie jaoks seda, mida üldsus kipub selle all mõtlema. Meie jaoks on professionaalsus see, kui me suudame oma muusikat edastada sellel moel, et meie kuulajad lava ees sulavad ja kananahk tuleb ihule.
Kui me oleme selle eesmärgi täitnud, siis võime end täie õigusega professionaalideks pidada. Me armastame oma muusikat!
Kavatseme veel väga kaua koos mängida ja pakkuda nii endale kui teistele muusikat, mis liigutab ja muudab.
Epoché koosseis:
Kai- vokaal
Triin- basskitarr
Margus – elektrikitarr
Priit – trummid
Järgmine esinemine: 12. märstil kell 18 Tallinnas rokiklubis Tapper.
Epochéga vestles Mart Niineste (melu.ee)
