Stiil on ajaga ehk pisut muutunud, kuid mitte nii oluliselt. Eks oleme siin vahepeal igasuguseid katsetusi teinud, kuid viimane plaat ongi ehk vist kõige mitmekesisem, kus osad lood kõlavad nagu meie ingliskeelsest ajast, osad praegusest ja osad ajast, mis ehk alles tuleb.
Kvaliteet muidugi tõuseb koguaeg, mis ei saaks teisiti ollagi. Nõuame endalt palju, sest alati saab ja peab paremini.
Millist muusikat sa ise kuulad?
Kuulan väga erinevat muusikat — ühes otsas on näiteks Bob Dylan, Macy Gray, Outkast ja teises ääres näiteks Nine Inch Nails, mille kontserdil ma alles hiljuti käisin.
Kuulan üldiselt hästi palju ja soovitan ka kõikidele teistele inimestele kuulata muusikat laiemalt kui ainult ühte ja selget stiili. Erinevatest bändidest ja lauljatest võib leida nii mõndagi huvitavat ja mitmekesisus on minu meelest üks tore asi. Ma ei sea endale sellessuhtes mingeid piire.
Teinekord võib leiduda suhkrutükk sealt, kus kõige vähem oskad oodata.
Ma ei kuula kindlasti selliseid artiste nagu näiteks DJ Bobo — see on ainus, mis mul praegu meelde tuleb. Selliseid saastaartiste on muidugi palju ja neid ma tõesti ei kuula.
On sul oma stilist?
Ei ole.
Kuidas sa Beritiga tuttavaks said? Saate te hästi läbi?
Beritiga sain tuttavaks ühel ilusal märtsikuu päeval ja me saame omavahel VÄGA hästi läbi. Raske on ju mitte hästi läbi saada inimesega, kes on meeldiv, tark ja ilus.
Kuidas sünnivad laulusõnad? Tuleb tunnistada, et need on fenomenaalsed.
Eks nad sünnivad vahel kergemini ja vahel raskemini.
Teinekord tuleb mõni tekst päris lihtsalt, näiteks suvalises kohas mööda linna kõndides või ükskõik kus olles — tekkibki lihtsalt mõte ja tuleb mingi rida. Näiteks Kalamaja Cowboy tuli mööda linna kõndides pähe ja selle ümber saigi tekst kokku keerutatud.
Vahel istun aga kodus ja mõtlen, et on muusika ja mida imet ma nüüd sinna sõnadeks panen!
Teinekord tulevad kergemini, teinekord raskemini. Tulemata pole need siiski veel jäänud.
Kes on sinu iidol?
Vot iidoleid minul ei ole.
Mul on olnud lemmikuid aastate jooksul, kuid eks needki vahelduvad. Erinevat head muusikat tehakse ju maailmas nii palju ja miks püsida mingi ühe ja konkreetse asja juures?
Olen suur Rolling Stonesi austaja, mis aga ei tähenda et ma teisi asju ei kuulaks. Samas ostan kindlasti rollingute uue plaadi, kui see ilmub ja kontserdipileti, kui nad esinevad.
Iidolit omada oleks iseenesest kohutav.
Kas sul on ka vaba aega? Kui, siis mida tavaliselt ette võtad?
Hetkel mul küll väga palju vaba aega ei ole. Kui on, siis veedan seda üldiselt kõige lähedamate ja kallimate inimestega.
Kvaliteetaeg on see, mida on maailmas liiga vähe. Tegelikult mõtlengi koguaeg, et seda peaks rohkem olema ja seda aega peab ise rohkem tekitama. Lähedased inimesed on elus kõige tähtsamad.
Kas Smilersil läheb pragusel ajal paremini kui vanasti?
Tänan küsimast. Smilersil läheb väga hästi. Võrldemine on mu jaoks tegelikult väga keeruline — kus on kriteerium ja millega võrrelda?
Mida sulle kõige rohkem teha meeldib? v.a. muusikat ja oma bändi.
Lähedaste inimestega koos olemine on asendamatu.
Kas suhted oma bändikaaslastega on hetkel head? Kas kunagi on olnud selliseid olukordi,et bänd läheb peaaegu laiali, sest ei saada läbi?
Meie omavahelised suhted on alati väga head olnud, sest teisiti poleks ju võimalik seda asja ajada ja bändi tehagi.
Kui oleks olukord, kus keegi kedagi ei salli ja on tülid, kuidas siis üldse tuuritada ja esineda koos? See pole nii, et mina üksinda asja teen. Meid on kokku 6 inimest, kes annavad endast parima ja head suhted on väga tähtsad.
Olukorda, kus bänd laiali läheks halva läbisaamise pärast, pole olnud. Ja loodan, et ei tulegi.
Mis pani sind üldse muusikaga tegelema? Mis sind inspireeris?
See on pisut keeruline küsimus. Sündisin muusikute perekonda ja see oli loogiline käik. Kui sa terve oma lapsepõlve oled istunud laval ja lava taga, tuuribussis ja kohvri otsas, siis vaevalt, et minust tuumafüüsikut oleks saanud.
lmselt see on ikkagi kuidagi ka kodeeritud iga inimese sisse, mis sinust saab või mitte.
Paljud otsivad oma kutsumust terve elu, mõni teab varakult. Minu puhul läks see lihtsalt.
Suvel tuurile lähete? Kes on unistuste tuurikaaslased Eestis?
Tuurile läheme augustis. Täpsemalt, et kus ja mis, jõuab rääkida hiljem.
Unistuste tuurikaaslased on kahel meie tuuril juba olnud.
Kui järgmise tuuri teeme, siis eks näis. Ega me selliseid kaaslaseid endale vali, kes meile üldse ei meeldi. Kõik käib ikka vabal tahtel ja oma valiku järgi.
Kuidas hindad praegust situatsiooni Eesti muusikaturul? Kas uutel tulijatel on palju võimalusi oma loomingu esitamiseks või peaks neid rohkem olema? Kuidas kulges Smilersi algustee, kas oli palju toetust või oleks võinud olla rohkem?
Hindan situatsiooni muusikaturul väga heaks. Minu meelest on meil muusikaga kõik väga hästi — on palju kontserte, ja ka käiakse palju kontserditel.
Erinevaid projekte, mida korraldatakse, külastatakse ohtralt ja on puupüsti väljamüüdud. Järelikult on olukord väga hea.
Kui uus tulija on kvaliteetne asi, siis võimalusi on piisavalt palju. Lihtsalt võiks enne, kui endale vastu rinda taguma hakatakse mõelda, kuidas asi kõlab, ja näha vaeva, teha tööd. Teha kõik, et asi oleks hea. Loomingu esitamiseks on meil küll piisavalt võimalusi.
Smilersi algustee oli täpselt sama kivine, kui kõikidel uutel tulijatel. Raske oli. Samas — kõik raskused on selleks, et neid võita. Tuleb VÄGA tahta ja anda endast kõik, siis ei jää ka midagi saamata.
Kes sulle järgnevatest artistidest on olnud suurimaks eeskujuks — Olavi Uusivirta, Suurlähettiläät või Aleksi Ojala?
Nendest keegi ei ole olnud suurimaks eeskujuks.
Olavi Uusivirta avastasin umbes aasta tagasi, oli väga lahe ja lahedalt produtseeritud.
Suurlähettilääte muusika pole mulle kunagi meeldinud. Selles bändis on mul palju häid sõpru, kuid nende muusika ei lähe mulle üldse korda.
Aleksi Ojala loominguga pole üldse kursis. Jätan ta nime meelde ja kindlasti tutvun.
Millal poliitikasse lähed?
Ma loodan, et mitte kunagi.
Või võib-olla siiski peaks minema? Saaks pensioni välja sebida, sest see on ehk ka ainus põhjus, miks ma sinna läheksin. Pensioni peaks sealt küll normaalselt kätte saama.
Kui mind valitakse otse Eesti presidendiks, siis selle töö ma võtaksin ka vastu.
Olen seda alati Sinult küsida soovinud: Mis tunne on olla laval, tuled näos, ja vaadata rahvasse nii, et Sa mitte kedagi ei näe ega tunnegi, aga nad kõik viimne kui üks laulavad ühehäälselt Sinu tehtud lugu?
See tunne on VÄGA HEA! See on meeliülendav.
Arvan, et seda on näha nii minust kui kogu meie bändist.
Millised bändid võiksid sinu arvates Eestis ilma teha paari aasta pärast näiteks?
Supernova ja HND. Kindlast on neid bände veel. Loodan siiralt, et kuskil käib jube harjutamine ja kuskil on noored ja vihased mehed, kes elavad ainult muusikale ja teevad bändi, et ühel ilusal päeval saaksime kõik nende loomingust osa. Arvan, et neid kindalsti on ja kuuleme neist peagi.
Miks Teile, härra Sal-Saller, fännidega suhelda ei meeldi? Saan aru, et rahva hulgas igasuguseid ja see manitseb ettevaatlikkusele, aga kindlasti on ka toredaid inimesi või ma eksin? Tänan!
Arvan, et olen suhelnud fännidega piisavalt ja ei saa öelda, et mulle see ei meeldi. Alati pole selleks lihtsalt võimalust.
Üks asi on näiteks see, et kui ma tulen lavalt, siis olen läbimärg ja hingeldan, olen endast andnud kõik. Tagasi normaalsesse ellu pöördumiseks vajan 30-45 minutit, et kuivada, vahetada riided ja normaliseerida oma tavaline hingamine.
Kui inimene tahab, viitsib selle aja ära oodata, siis üldiselt suhtlen ka fännidega. Seda on üsna raske teha kohe peale esinemist.
Olen kirjutanud autogramme nii, et sõrm sinine.
Kas Generaator M-il on plaanis veel korra kokku tulla ja teha esinemine kaugemas tulevikus, aegade mälestuseks või on punk-rocki süda lahkunud igavesti?
Loodan siiralt, et Generaator M ei tule enam kunagi kokku. Kõik need kokkutulekud, mida me siin näinud oleme, on olnud rohkem või vähem piinlikud. Las see jääb meile ilusaks mälestuseks.
Minu enda punk-rocki süda ei ole kuskile kadunud ja sellega probleeme pole.
Algusaegade Smilersis olid kõik peale Sinu soomlased, palju neid nüüd alles jäänud on? Mis põhjustel on muuudatused koosseisus toimunud?
Soomlasi on passi järgi meil ainult üks.
Kes ei jaksanud enam sõita laevaga edasi-tagasi, ühele bändiliikmele aga lihtsalt ei meeldinud Eestis olla. Kuna Smilers esines Eestis, ei jäänud tal muud üle, kui minna Soome tagasi.
Kes väsib, kes ei jaksa nii palju kodust eemal olla ja ega seal muud keerulist polegi.
Kui palju sa ise praegu Soomega seotud oled?
Minimaalselt, käin seal ainult lindistamas, vahel sõpradel külas ja kontserditel. Soome on mulle koht, kus on vahel tore käia.
Oleks tore, kui te ka väikestes linnades esinete, sest tihtipeale siin midagi ei toimu ja kui toimub, siis alaealised sisse ei saa. Võiksite nt. aastas kas või 3 korda kuskil esineda, peale Tartu, Tallinna ja Pärnu ööklubide. Viljandi on mõnus koht selleks nt. On see mõeldav? Viiksite selle teoks?
Esinemistega on asjad nii, et neid ei organiseeri bänd. Paljudele on jäänud arusaam, et me bookime ise need kohad, kus soovime esineda. Selline süsteem võib olla Aerosmithil, Lenny Kravitzil jne, kuid kindlasti ei käi see asi nii Eestis. Me läheme neisse paikadesse, kuhu meid kutsutakse.
Viljandi on väga mõnus koht, kuid mingil põhjusel pole seal keegi organiseerinud pikka aega mitte midagi.
Tele 2 toetusel toimusid mõned aastad tagasi kultuurimajade kontserdid, millest on jube head mälestused. Samas on see tõsine ettevõtmine ja kui keegi on valmis seda uuesti tegema, siis lööksime me kindlasti kaasa.
Kas sellised lood ka kunagi stuudios tehtud plaadile mahuvad nagu “Asi on maitses” ja “Sajaga”, pean silmas kuhugi kogumiku peale. Või olid nad sellised “kampaanialood”, mis olid tellitud?
On sul sahtlis veel palju lugusid, mis võiksid näiteks järgmise smilersi albumi peale tulla, niiöelda ootelehel hetkel? Või tuleb uus looming siis, kui arvad et peaks uue plaadiga taas välja tulema?
Ja kas järgmist Smilersi albumit tuleb ka oodata 4 aastat?
Need lood oleks võinud ju panna ka uuele plaadile, mis täna ilmus, kuid jätsin need siiski välja. Kümne looga uus plaat on minu jaoks ühtne tervik ja need kaks lugu oleksid olnud pisut teisest ooperist.
Olen mõelnud, et need lood võiksid küll olla kuskil kogumikul ja olengi mõelnud teha plaat, kus meie käredamad lood peal.
Loodan väga, et järgmist albumit ei tule oodata neli aastat. Usun päris kindlasti, et see tuleb varem, kui keegi oodatagi oskab!
Mis puudutab lugusid, siis neid on mul sahtlis hunnikuteviisi, kas need kõik ka järgmisele albumile tulevad, seda ma öelda ei oska. Ma ei plaani asju nii pikalt ette.
Kas Smilersil on ka oma fännklubi ja kas suhtlete ka nendega?
Fännklubi on täiesti olemas juba meie algusaastatest peale ja kui ma ei eksi, siis tegeleb see praegugi. Vahepeal on klubi aktiivsem, vahel väheaktiivsem.
Meie suhtleme nendega kindlasti mitte nii palju, kui nad seda sooviksid ja põhjus on lihtne — tegemist on liiga palju.
Bänd elab oma elu ja fännklubi oma elu ja ega see vist peagi teisiti olema, see on igalpool maailmas nii.
Mis firma kitarr teil on?
Meil on erinevaid kitarre — Gibson, Fender, Gretch.
Kas Smilers erapidudel ka on nõus esinema?
Smilers käib küll erapidudel ja üsnagi palju. Erapidu tasuks plaanida ette umbes aasta.
Seda, mis esinemine maksab, ma ei hakka ütlema — see sõltub olukorrast ja paljudest asjadest. Kindlasti on kahe süntesaatoriga ansambel, kes mängib tantsuks tuntuid lugusid, meist umbes kümme korda odavam.
Äitäh südamesse jõudva muusika eest.Oleme terve perega Smilersi suured fännid, nagu ka paljud meie tuttavad. Kas on plaanis ka mõni video teha? Kas kavatsete veel ka teistele artistidele lugusid kirjutada?
Tänan tervituste eest ja väga tore on seda kõike kuulda!
Üldse on tõeliselt vahva, kui keegi väljendab ennast ja seda, et meie muusika neile tähendab ja rõõmu teeb. See on suur asi meie bändi jaoks ja see ongi ju see, miks me seda kõike üldse teeme.
Videotegemise plaane on, kuid kus sa seda ikka näitad? Kus on Eestis see koht?
Teistele artistidele plaanin lugusid ikka kirjutada. Seda on põnev kuulda, kuidas keegi teine laulab minu kirjutatud lugu hoopis teise häälega ja teistmoodi, kui mina seda laulaksin.
Mitmenda koha Eesti Eurovisioonil saab?
Selle küsimusega tasub pöörduda ennustaja poole.
Kui minevikku vaadata, kas oleks pidanud ehk miskit teistmoodi tegema? Pean silmas just elukutset.
Mitte mingil juhul ei oleks pidanud midagi teistmoodi tegema!
Olen alati kogu südamest tahtnud muusikat teha ja siin ma nüüd olen ning teengi.
Kas lugu “Mina, Pets, Margus ja Priit” on kirjutatud Sinu enda sõpradest ja seiklustest?
Osaliselt vist isegi jah, kuid ega ma oma elust lugusid kirjutama ei kippu. Mingil põhjusel ja mingil hetkel see lugu valmis ja järelikult on see teema mingil ajajärgul minu jaoks tähtis olnud.
Kuidas Sa eelmise aasta Smilersi tuuriga rahule jäid? Mis tegi selle eriliseks võrreldes bändi eelmiste tuuridega? Mõni meeldejääv juhtumine? Milliste tunnetega mõtled tagasi Geneka-ajale ja kas punk tähendab Sulle ka praegu midagi? Kas tulevikus on veel lootust Smilersi lugusid pungivõtmes kuulda?
Eelmise aasta tuuriga jäime me väga rahule — see oli eelnevatest tuuridest sootuks erinev ja seda paljuski tänu külalistele, kes meiega koos tuuritasid.
Mõlemad Smilersi tuurid on jäänud mulle väga hästi meelde ja ma usun, et need soojendavad mu südant veel kõrgeski eas!
Punk meeldib mulle siiani. Seda, et Smilersit pungivõtmes kuulda saab, ma hetkel öelda ei oska. Samas — meie livedel on paljud lood väga spontaanselt esitatud ja ei või iial teada, mis võtmes üks või teine lugu esitatud saab.
Mida lahedat oled fännidelt kingituseks saanud?
Olen saanud igasuguseid toredaid asju — kottide kaupa karvaseid loomi ja igasugust muud stuffi. Kingituste saamine on alati tore, kuid tähtsam minu jaoks on see, kui näen inimese silmadest, et ta on saanud meie esinemisest hea emotsiooni. Asjad ei ole olulised, asjad on asjad.
Teie uus album Õhus on ilmus esmalt Sony Ericsoni mälukaardil.
Kas te ei kartnud albumi piraadi koopiade levimist, sest selleks antud olukord soodustas ju seda? Kuidas te suhtute piraatlusesse ja kas te ise olete kunagi “tõmmanud” muusikat internetist.
Tänu Tele2 ja Sony Ericssoni koostööle ilmus meie plaat tõesti esmalt telefonis. Tahan öelda seda, et ajakirjanduses on seda värki pisut valesti seletatud ehk just nagu oleks meie ettevõtmine maailmas esmakordne. Ei ole. Esmakordne on see, et plaat ilmus esimesena telefonis ja alles siis jõudis see CDle.
Loodan siiralt, et kui plaat kellegile meeldib ja ta on mõnda meie lugu näiteks internetist kuulnud, ostab ta kogumiku ka plaadina.
Sellepärast ei saa aga jätta muusikat tegemata, et mõelda piraatlusele ja allatõmbamisele.
Olen ka ise tõmmanud muusikat ja seda põhjusega, et tutvuda ühe või teise artisti loominguga. Kui mulle see meeldib, lähen ja ostan plaadi. Et terved albumid minu arvutis vedeleksid, sellist asja kindlasti pole.
Kindlasti kasutaksin ma legaalselt ITunes-i.
Kui kaua oled mäesuusatamisega tegelenud ja millist stiili eelistad?
Mäesuusatamisega pole ma kunagi tegelenud, ma harrastan seda ja olen harrastanud umbes 6-7 aastat.
Ma lihtsalt naudin väljasolemist, mägesid ja sõpru, kellega seda kõike koos teen.
Vaata Smilersi esimese Eesti tuuri videot:
