Kommentaarium kihab ning leidub nii neid, kes pahameelest tuld sülgavad aga ka neid, kes artisti maine pärast muretsevad ning tal oma agente vahetada soovitavad. Publik toob välja ühe kommentaari, mis probleemi veidi üldisemalt otsustas vaadelda – tõepoolest, suures suvises rahateenimise rattas pole vaid Jüri üksi, vaid kõik vähegi tõmbenumbri potentsiaaliga muusikud, kellest soojadel kuudel viimnegi välja pigistatakse.

Ei õigusta Pootsmanni, aga teda ainsa patusena risti lüüa ka ei taha. Silma alla jäi Koit Toome hiljutine intervjuu: "Meil on meeskonnaga olnud päevi, kus on neli kontserti päevas ja kõik eri linnades. Eelmisel aastal läkski kolm nädalat ühegi puhkepäevata ja nädala lõpus oli veel kaks-kolm kontserti päevas... Tegelikult pidid esinemised olema ka puhkusenädalal, kuid osad tuli ümber tõsta või lihtsalt ära jätta."

Selline "ülebukkimine" on ikkagi tavaline nähtus nõutud artistide puhul. Tervisele see kindlasti kasuks ei tule, aga leiva toob lauale. Sama lugu nagu tippsportlastega, kes vähestest kõrgvormi aastatest viimase välja võtavad. Erinevus on muidugi selles, et head artistid lähevad vanemaks saades üha paremaks. Aga füüsilist võhma ei pruugi siis enam jätkuda, ja nii pingutataksegi nooruses üle. Usun, et Pootsmann on piisavalt tark, et juhtumist õppust võtta ja kui tarvis, ka manageri vahetada. Millalgi tuleb ju elus omad vitsad kätte saada ja mida varem, seda parem – keegi pole vigadest pääsenud, neist lihtsalt õpitakse.