Parim koorilaul valitakse 150 seast

Isamaaliste koorilaulude konkursile laekus ligi 150 kinnises ümbrikus tööd, millest viieliikmeline žürii valib nädala jooksul järgmisse vooru välja 12 lugu.

Eesti kooriühingu koorilaulude konsultant Varje Vürst tõdes, et osavõtt oli rõõmustavalt aktiivne. “Kõik võistlustööd ei saabunud ainult Eestist, vaid ka välismaalt. Ilmselt on tegu välis-eestlastega,” ütles Vürst Eesti Päevalehele.

Konkursi ühe korraldaja, kultuuriseltsi Hirvepark projektijuht Anneli Kivisivi sõnul oli eesmärk ärgitada heliloojaid looma uusi koorilaule ning hoida elus isamaalist mõtlemist.

Vürsti sõnul laekus laule kõigis kategooriates: nais-, mees-, segakooride ning laste- ja poistekooride kategoorias. “Oli isegi laule mudilaskooridele,” sõnas ta. Siiani pole enne Teist maailmasõda valminud isamaalistele lauludele lisa tulnud.

“Väga sümpaatne,” ütles žürii liige Venno Laul tulemust kuuldes. “Isegi kui me ei saa kõigis kategooriates kolme pärli, mida kooridele õppida anda, on teadmine aktiivsest osavõtust väga positiivne.”

Kõigis neljas kategoorias valitakse 23. veebruariks välja kolm iga rühma parimat ning lõplik järjestus selgub pärast kooride esitlust 2. mail Estonia kontserdisaalis toimuval lõppkontserdil. Konkursijuhendist on välja jäetud nõue, et laulud peavad olema eestikeelsed. “Kui muusika on väärt, siis saab tekste ka eesti keelde tõlkida. Üks helilooja teatas mulle kuu aja eest, et mis siis saab, kui kirjutan loo ladina keeles. Kui on mõned sellised juhtumid, siis tegeleme nendega eraldi,” ütles Laul.

Žüriisse kuuluvad dirigent Venno Laul, helilooja Veljo Tormis, rahvusmeeskoori peadirigent Ants Soots, muusikateadlane Toomas Siitan ja aasta noordirigendiks valitud Tartu ülikooli kammerkoori dirigent Triin Koch.