Le Monde'is avaldatud artikkel kirjeldab mehi vaid ülivõrdes ning lõpetab kokkuvõtte euroopalikult suurte võrdlustega, öeldes, et Ewert & The Two Dragonsil on biitlite meloodia, R.E.M-i ameerikalikkus ning Simon & Garfunkeli harmoonia.

Kriitik Stéphane Davet kasutab oma arvustuses veel nende kohta iseloomustamiseks selliseid fraase nagu "esimene bänd, mis kõlblik ekspordiks", "melanhoolne entusiasm" ja "kiirgab värskust ja spontaansust".

Müts maha, kui heledapäised ja kahvatud mehed on suutnud sellisel moel muljet avaldada.

Pariisis elav eestlanna Mariliis kirjeldab Ewerti ja draakonite antud kontserdi elamust nii: "Ewert and the Two Dragons esines esimest korda Pariisis Point Ephémère’is täissaalile. Kontsert oli juba paar päeva enne toimumist välja müüdud. Sellest hoolimata oli toimumiskoha ette kogunenud väike seltskond inimesi, kes lootsid viimasel hetkel pileti hankida. Mulje kokkuvôttes on väga positiivne, sest harva näeb Pariisis nii palju eestlasi korraga kvaliteetmuusika taustal, naeratus näol, lava eest ôôtsumas, kuid oma eesti päritolu peale bänd siiski ei mänginud. Minu jaoks üllatuslikult domineerisid publiku seas peamiselt prantslased ja see on bändi jaoks küll ainult positiivne märk."

Kui Publik uuris, kas Ewert ja teised bändiliikmed ka eestlastega suhtlesid, selgus, et kuna bändil oli väga tihe programm - nad läksid järgmisel hommikul juba vara Bordeaux’sse - oli suhteliselt vähe suhtlemist publiku ja fännidega.

Kollektiivi Facebooki-leht kubiseb aga prantslaste kiidu- ja tänusõnadest. Tundub, et nad on moemaale üht korralikku ja sügavat jälge maha jätmas.