“On tunne, et oleks nagu sügavasse auku kukkunud ning ei ole köit, millest kinni haarata ja end sealt välja rebida,” arvab ta, et nii tunneb veel nii mõnigi noormuusik.

“Õhtuti voodis olles mõtled sellele kõigele ja tulevad pisarad silma, hoiad peast kinni ja palud, et järgmine päev parem tuleks. Aga kus sa sellega, ärkad sama tundega üles. Olen pidevas stressis!” räägib Artur Õhtulehele ja lisab, et otsib toimetulekuks teist töökohta kõrvale ja lisaks veel meeleheitlikult mõnda esinemist.

“Iga päev loodan, et keegi pakub midagi, kuid neid ei tule, sest mul pole midagi rahvale pakkuda — stuudioajaks raha puudub. Surnud ring!”

Arturi palk psühhiaatriakliiniku sanitarina on natuke üle miinimumpalga (278,02 eurot kuus — toim.).
 
Artikli täistekst Õhtulehes.