The Fallil soovitati Eestis esineda
Üks on kindel, tema juhitava ansambli The Fall standardite järgi mõõdan ma kõiki teisi. Ma ei tea teist ansamblit, mis pärast kolmekümmet tegutsemisaastat latti endiselt nii kõrgel hoiaks, et enamik — isegi uusi tegijaid — sellest üle ei saa.
Meie jutuajamine toimus möödunud reede õhtul telefonitsi. Mark E. Smith, kelle tujukusest ja teda pelgavatest ajakirjanikest räägitakse legende, oli heatahtlik ja sõbralik. Tsiteerides Paadamit — Jumal oli tol õhtupoolikul eestlane.
Kuidas siis nüüd nii, et te äkki Eestisse tulete? The Fall ei mängi ju tavaliselt eksootilistes paikades?
Mida?
No Eesti on ju imelik koht.
Ha-haa, on või? Tegelikult on nii, et meile soovitati Eestit. Inimesed, keda ma austan. Mitte muusikud — Ameerika DJd ja sedasorti rahvas. Oot, aga on siis Eesti imelik koht või?
Tead sa midagi üldse Eestist?
Ha-ha-haa, väga hea! Meil näidatakse siin televiisoris saateid nagu “Tere tulemast uude Euroopasse”. Tead ju neid?
Kas sa räägid sellest saatest, kus Michael Palin Eestis käis? See oli jube!
Ha-ha-haa, ei, seda ma ei näinud. Ma usun, et see oli sitt, kõik ta saated on sellised. Sa peaksid nägema, kuidas ta Rumeenias käis — see oli uskumatu.
Aga ei, ma pean silmas tudengite saateid, noh, tead küll, need seljakotiinimesed. Ühesõnaga, nad soovitasid odavaid kohti, kus süüa ja magada — see oli väga-väga naljakas. Eesti.
No-jah, enamasti käivad siin inglased poissmeesteõhtuid pidamas ja sa ei kujuta ette,
kuidas nad siin käituvad.
Ma kujutan väga hästi seda ette! Praegu käivad Bulgaarias. See nagu uus Hispaania või nii.
