"Kui ma viimati kuulasin Garbareki umbes kümme aastat tagasi, siis oli rohkem põhjamaine kontsert ja väga, ütleme, minimalistlik," muljetas Toomas Hendrik Ilves Jazzkaare veebireporterile. "See tänane oli oluliselt lõunamaisem ja palju elavam ja seetõttu oli väga meeldiv ja üllatuslik kuulda niisugust tempramentset muusikat Garbarekilt. Sest suur osa tema loomingust on väga põhjamaine. Ka siis, kui ta teeb niisuguseid araabia mõjutustega asju, siis on ka see niisugune aeglane... Aga täna oli tõesti vapustav ja see löökpillimängija... (Trilok Gurtu – toim) Ma ei tea, mul ei ole sõnu, see oli niivõrd vapustav! Ja need muusikute eraldi sooloesinemised sobisid siia väga, see on ju osa džässi traditsioonist, et igaüks saaks natuke näidata oma võimeid."