20ndad on enamike jaoks eneseotsimise aastad, tihti teadmata, mida täpselt otsitakse. Heleza singel “Ma ei tea kes ma olen” on selle teekonna esimesi samme, kus ta otsib stiili, mis võiks olla tema jaoks see õige: ”Istusin üksi bussis Lõuna-Prantsusmaal ja ei suutnud leida vastust küsimusele, kes ma siis tegelikult olen? Sellest sündis see laul ja koos selle lauluga teised laulud, mis andsid mulle ka lõpuks vastused.”

Vastused saavad ka ta kuulajad, sest artisti looming jõuab õigepea ka minialbimini.

Singel sai noorusliku ja värvilise visuaali Palavik Films tegijate poolt. Video rezhissöör Markus Miku sõnul räägib see eneseotsingust ja sellega seonduvast rutiinist ja kaosest: ”Kuna laulusõnad on pigem nukramapoolse sõnumiga, aga meloodia vastupidiselt tempokas ja rõõmsameelne, siis on ka videos sarnast kontrasti kasutatud. Koostöös Helezaga otsustasime asja lahendada selliselt, et kaadrid on puhtad ja heledates toonides, kuid läbi video ja laulu on keskne idee ikkagi eneseleidmine ning sellega kaasnaved emotsioonid. Video on inspireeritud laulu meloodiast ja sõnadest ning seda näidatakse ühe päeva kontsekstis läbi idealistliku retro-prisma.”

Heleza nime alt on Helena Põldmaa tegutsenud aastake, kuid muusikat teinud juba pikemat aega. Varasemalt oli ta HOAX’i nimelise bändiga aastaid seotud, kuid praegu tunneb Heleza, et teeb esmakordselt sellist muusikat, mis on päriselt tema. Pärast nii pikka koostööd oli raske leida, mida edasi teha, sest valikuid oli lõputult. Esimene pilk tema uuele suunale ilmus koos Pluutoga, laulus “OD”, kus räppmuusika kõrval on kuulda ka Heleza malbet lauluhäält. Tulevased lood on põimitud tema eneseotsimise ja avastamisega, muusika on rohkem laululine ja mänglev, seotud hingest tulnud sõnadega.