Mart, kuidas Sa hindad tabeli obejektiivsust ning olles sellega tutvunud, mis on Sinu arvates seal üle, mis ehk puudu?

Kuna tegemist on kõigi väljaannete kriitikute ühise koondtabeliga ning reastajaid oli 102 inimest, kelle muusikaliste taustüsteemide spekter ulatub seinast seina, siis ma ei pea vajalikuks lõpptulemuses väga kahelda. Kirumine, et see või teine plaat maandus valele kohale või ei pääsenud üldse löögile jäägu neile, kes Eesti muusika kogu rikkust ei hooma, rääkimata selle mõista püüdmisest, ning oma muusikalise taustsüsteemi artiste automaatselt teistest paremateks peavad.

Miks ei ole 100 parima seas pea üldse naisi? Kas head ja parimat muusikat teevad tõesti vaid mehed?

Eks ikka sellepärast, millest ma olen kirjutanud Eesti Päevalehes näiteks 1. augstil 2011 (loe SIIT) ja Eesti Ekspressis sama aasta 11. detsembril (loe SIIT) ning mida on akadeemiliselt kinnitanud raamatus “Subkultuurid” ka lauljatar Hannaliisa Uusmaa artikkel „Põrandaalused jumalannad”, mis käsitleb naise rolli meie pop- ja alternatiivmuusikas. 

Ühesõnaga - meil puudub nii-öelda munadega naisartistide traditsioon. Naine kui irriteeriv ning iseseisev isiksus ja looja – kapten omas mängus, mitte muusa keskealistele meestele - tundub meie popkultuuris (vähemalt peavoolutasandil) olevat eos välistatud nähtus. Soorollid on meie popmuusikas ju paigas nagu 1950-ndate Ameerika ajastufilmides. Perekonnapea on neis alati mees. Ja meeste jaoks on naine lõpuks ikka küljeluu, kelle näo ja tegude suhtes kehtivad kindlad ootused. Ning nüüd ongi, kurb küll, tulemus käes – heledast häälest ja ilusatest lauludest ei piisa, kultuuriväärtusena püsima jäämiseks peab artist olema hingelt kunstnik ja poeet, mitte meelelahutaja. Soost sõltumata. Soovitan soojalt tabelisse jõudnud artiste ja plaate selle pilguga vaadata, nii mõndagi loksub paika. Pealegi on Hu? ”Film”, mis on Eesti naisartisti kontekstis ikka väga jultnud album, ju neljandal kohal, kas Hannaliisa polegi siis naine?

Kuidas suhtud tiitlivõitjasse - räägi mõne sõnaga, miks sinu arvates J.M.K.E just selle parima tiitli sai?

Minu meelest on Villu Tamme ja J.M.K.E tunnustamine igas mõttes õigustatud, Eesti Fonogrammitootjate ühing võiks talle veel elutööauhinna ka pihku pista ja EMTA ta oma audoktoriks kuulutada. Villu on – lugege tema laulutekste – ikka väga tabava sulega ühiskonnakriitiline mõtleja ning seda ajastüleselt. Ning tema muusikaloome paremik on pigem ikka pungi suhtumise ja energiaga mängitud korralikult läbikomponeeritud proge, kui klassikaline kolmeduuripunk.

Tegemist on ainulaadse isiksusega meie kultuuriruumis ja on ainult hea meel, et teda on hakatud märkama ja tunnustama ka märksa ametlikumal tasandil kui seni. Ja kellel on ikka veel Villu mõtteerksuse suhtes kahtlusi ehk pungi kui muusikastiili osas eelarvamusi, kuulake veel kord “Külmale maale” kaasa mõeldes läbi.

Homme selgub Raadio2 eetris Eesti raadiokuuljate Top 100 tabel. Mida ennustad - kes seal figureerivad?

Ma ei julge midagi ennustada, kuid J.M.K.E, Vennaskonna, Epliku ja Grapsi ning Ruja osas võiks ju kriitikute ja rahva maitse kattuda, või mis?

Milline oli Sinu Eesti Ekspressile edastatud Top 20?

Minu sõelale jäid:
1 JMKE - Külmale maale (1989)
2 Metro Luminal - Ainult rottidele (1994)
3 Vennaskond - Usk. Lootus. Armastus (1993)
4 Borax - Mikrorajon (1999)
5 Röövel Ööbik - Popsubterranea (1992)
6 Psychoterror - Chaos City (1996)
7 Blind - Pronto Siegnore (1996)
8 Dallas - Raj Kapoor (1995)
9 Kaseke - Põletus (1982)
10 Ruja - Ruja (1981)
11 HU - Film (2007)
12 Apelsin - Apelsin (1981)
13 Smilers - Olen kuul (1997)
14 Vaiko Eplik - 3 (2008)
15 Sõpruse Puiestee - Mustale merele (2003)
16 Singer-Vinger - Jää jumalaga puberteet (1989)
17 Tharapitha - Raev (1998)
18 Pia Fraus - In Solarium (2002)
19 Ne Zhdali - She-Ye-Ye (1991)
20 Me, Myself & I - MMI (1996)