Miks Eleryn Tiit pidevalt võidab? Tanja: ma ei hakka panema vähem punkte selle eest, kui ollakse järjepidevalt tubli!

 (38)
Intervjuu!
SNKVT 6. saade
SNKVT 6. saadeFoto: Mardo Männimägi, TV3

Rohkem kui pool "Su nägu kõlab varsti tuttavalt" hooajast on läbi ja televaatajaile kõlab nüüdseks ilmselt enim tuttava nimena Eleryn Tiit, kel taskus juba nelja saate võidud. Žürii esinaine Tanja Mihhailova-Saar jagas Kroonikale meeleldi siseinfot kohtunike paneelis valitsevatele tunnete osas.

“Eleryn on tõesti võitnud kõige rohkem saateid, mis üldse olnud. Mäletan, et ka Koit (2. hooaja võitja Koit Toome toim.) oli hästi tugev, aga ma pole Olav Osolin, et faktidega hiilgaks,” naeris Tanja. “Eleryn on väga andekas, see ongi point! Keegi ei kirjuta meile ette, milliseid punkte tuleb anda, kõik kohtunikud on erinevad inimesed oma subjektiivsete arvamustega, aga ometigi lähevad meie maksimumpunktid tihti talle, kuna ta on väga töökas, tal on salapärane x-faktor, lisaks väga tugev lavanärv…,” loetleb Tanja Eleryni arvukaid tugevusi. “Ma ei näe põhjust, miks peaks hakkama panema vähem punkte selle eest, kui ollakse järjepidevalt tubli! Kui teed head tööd, pead saama vastavalt hinnatud!” rõhutas ta.

Tanja nentis ka, et püüab punkte jagades olla alati aus ja õiglane ning peab lisaks Elerynile andekaks ka teisi saates osalejaid. “Näiteks Madis on suurepärase häälematerjaliga — ta on pakkunud mulle väga võimsaid elamusi. Kuna ma olen ka natuke laulja, siis tean, kui raske on vokaalne töö, mida nõuab näiteks ooperinumber. Ja Madis on olnud väga madalas seisus. Ta oleks ju lausa välja kukkunud, kui ma poleks otsustanud, et keegi sel korral ei lahku, kuna tahtsin anda neile võimalust veidi hinge tõmmata,” selgitas ta.

Üllataval kombel tunnistas Tanja, et talle tundub kohati mõnusam ja mugavam hinnata praegust nö “tundmatute” näosaadet kui seda, kus kõik osalised olid Eesti mõistes A-kategooria staarid. “Lihtsam on kommenteerida, kuna ei tunne kedagi. Suhtun neisse kõigisse võrdselt. Loomulikult üritasin seda ka varasematel hooaegadel teha, aga ei saanud sinna midagi parata, kui ikka teadsin, milleks keegi võimeline on ega suutnud pääseda tundest, et no sa suudad ju paremini! Praegu vaatan ühe numbri kaupa ja pole tekkinud ainsatki paralleel, et aa, see on juba tehtud. Tagasiside publikult on samuti positiivne — neile meeldib vaadata andekaid inimesi, lavastusi, meeldib kaasa naerda, laulda ja nutta. Puhas meelelahutus! Aga üht ma ütlen küll — seda oli huvitavam vaadata, kui tuntud inimene ebaõnnestus. Praegu on lihtsalt, et okei, oli halb number.”