Mõne aja eest käis Kroonika toimetus restoranis Trühvel, võttis aja maha ja nautis head ja paremat.

Kroonika meeskonna kolleeg MediaMarketingist Monika Kuzmina uurib, kas ajakirjaniku töö on keeruline ja kuivõrd see võimaldab üldse tööruumidest välja saada. Ajakirjanik Liilit Kirsi töö on vahelduv ja tema saab liikuma päris sageli. "Kui inimesed satuvad harva välja, siis võib see probleem olla," räägib Liilit, kui näeb, et kolleeg taldrikul olevat valget ollust, mis kammkarbiks osutub, pisut umbusklikult vaatab. "Mina olen siin käinud kohtumistel. Siin on hea kohvibaar, kus on Chemex ja kõik head kohvid olemas - reklaam on ka minuni jõudnud. Siin on olnud paar fashion-üritust ja rõdul on mõnus istuda."

Liiliti meelest on Trühvli näol tegu ühe vajaliku kohaga, sest Telliskivi Loomelinnakus väga palju selliseid polegi - Trühvel on üks soliidsematest kohtadest, kuhu koos külalistega tulla.

Liiliti lemmikud on kalaroad, risotto ja ka Trühvlis pakutavad päevapraed on oivalised.  "Pealehakkamist siin on. Kõik on tipptasemel, kõiges on midagi," lausub ta.
Monika sõnu on Trühvli peakokk šarmantne mees, kelle unistuseks pole pelgalt Tallinna inimeste lemmik lõunasöögikoha peakokk olla.  "Tänane lõuna on palju enamat kui lihtsalt lõunasöök. See on tipptasemel gurmee-elamus," on Liilit rahul ja kiita saab ka köögimeeskonna austripidu - see oli koos hea šampanjaga tõeline elamus!


Meelis võrdleb Trühvlit legendaarse Pegasusega
Kroonika ajakirjanik Meelis Kapstas ütleb, et Kroonika tiim naudib oma pundiga väljaspool tööd koos olemist väga. "Kuidagi kiire aeg on sattunud ja seda toredam on argirutiinist välja tulla,"  ütleb ta. Oma suhte kohta toiduga ütleb mees, et talle meeldib igapäevane lihtne maitse ja kodused road ning seetõttu on vahel hea väljas gurmeetamas käia. Kutse peale käib ta küll väljas, kuid omal initsiatiivil harva, seda pigem Helsingis või Stockholmis olles ja kui soomlastest sõbrad siin külas on - vot siis tuleb mingi söögikoht otsida. 
"See Kalamaja ja restoranidebuum on mind skeptiliseks teinud, aga teistega võrreldes tundub see koht sümpaatsem," arutleb Meelis. "Praegu ma ei näe, milline on siin tavakülastaja. Mulle ei meeldi, kui teatud inimesed hakkavad ennast näitamas käima või ehitult seltskonnas istuma. Aga interjöör, näiteks rõdu, on kuidagi teistmoodi ja heas mõttes."

Monika ütleb, et kuude lõikes tehtud analüüsi järgi on Trühvli klient oma eluga rahul olev loomeinimene, kes hindab miljööd, kus ei pea olema säravaks viksitud ja lips sirgelt ees.
Meelisele mekkis Trühvli menüüst kõige rohkem kammkarbiroog. Seda polnud ta varem mekkinud. "Serveering oli hea, maitses hästi, ei olnud liiga gurmeelik, nagu mõnes kohas on, kus kõik ühe maitsega," analüüsib ta. "Siin oli midagi, mida kodus ei tee, aga samas polnud see ultravõõras, oli suitsu- või mingi muu huvitav ja kodune maitse. Kolleegid teadsid rääkida, kui raske on kammkarpe merepõhjast kätte saada, aga see maitses väga hästi!"
Muidugi meeldisid Meelisele alustuseks pakutud sepik ja pekileib ning ta lubab neid ka peatsele Kreeta-reisile kaasa osta.
Pardiprae juurde tulles nendib ta, kas rauavajadusest või muust, aga talle meeldib punapeet, kas purgist või pooltoorena süües ja see pardi juurde antud vahtulöödud peet oli imehea, kuigi ta seda iga päev enda tarvis teha ei viitsiks.

Trühvli tõeline "kiiks" on kohapeal röstitud kohv ja see mekib ühtviisi kõigile.

Peatoimetaja Krista leiab Trühvlis midagi newyorkilikku
Peatoimetaja Krista ütleb, et gurmaaniks võib teda nimetada küll, kuid mitte igapäevaselt. Trühvlis ta varem käinud ei ole, kuid uus restoran ja selle menüüd köidab teda väga. "See koht eeldab põnevaid maitseid, see kutsub ja pole nii glamuurne, et tekitakse ebamugavust. Toidud väärivad kõrget kohta Eesti toidumaastikul, sest kõik, mida ma proovisin, on hõrk ja vaimustav, see menüü kattub tegelikult palju minu maitsetega," jutustab Krista. "Olen suur pardiliha armastaja, sõin ära kogu magustoidu, mis on erakordne, sest ma ei söö magusat, ja kammkarpi soovitaks kõigile."
Kroonika peatoimetaja ütleb, et koht on väga newyorkilik ja seda heas mõttes, sest olemas on nii hea välimus, vaimustav kvaliteet kui ka väga head hinnad. Samuti on  feeling on rahulik ning tulla võib nii õhtukleidis aga ka ketsides, nagu tema hetkel. Ümbrus ei loe, sest oled Trühvlisse astunud, on seal lihtsalt väga hea olla. Krista jaoks on sama tähtis, kui hea toit, ka meeldiv teenindus.
"Maitsvaid roogasid võib ju saada paljudes kohtades, aga professionaalset käitumist ja inimlikkust sellises koosluses, kus tuled ja oled oodatud, sinu ümber on inimesed, kes teavad täpselt, mida teevad ja kõik näevad selleks vaeva, et sinul oleks hea — see on kõrgtase!"

Kuidas aga veedab peatoimetaja ühist aega oma alluvatega ja kas tal jääb aega küsida neilt igapäevaelu kohta? "Tahaks rohkem aega veeta, sest meil on, mida üksteisele öelda ja me tahame seda öelda," tunnistab Krista. "Ühine lõuna võiks olla mõttekohaks kõigile tiimidele, sest need paar tundi väljaspool tööd võivad palju muuta ja halba ära hoida ning ma soovitan kõigile, kes on juht või ülemus — oma inimesi tuleb hoida."


Kairiti kiituse teenib kohv
Kroonika ajakirjanik Kairit Tsäro ennast gurmaaniks ei pea ja restorane külastab harva. Trühvlis on temagi esimest korda. 
Kairiti ütleb, et neil on tööl pidevalt kiire, mistõttu kolleegidega ühiseid mahaistumisi on vähe.
Restoranis hindab Kairit nii toitu kui teenindust. "Esimene asi ei pruugi toit olla, vaid see, kui oodatud sa oled," arvab ta. "Selle tunned ära, kui sisse astud ja silmside võtab sind vastu — ust ei peagi ees lahti tegema, peaasi, et oleks külalislahkus."

Kairit leiab, et Eesti söögikohtades on külalislahkus olemas büroode lähedusse on tekkinud palju tasemel söögikohti, kus asjad on edasi läinud ja söögid ei võta kogu palka ära.
Monika uurib, kuidas toit maitses ja Kairit nendib, et pakuti ootamatuid asju, mida mujal ei pakuta. "Seda on nad õigesti teinud, et ei pane kokku asju, mis ei sobi, vaid jälgivad seda, sest inimeste teadlikkus on suur," arutleb ta. Kairiti kiituse teenib samuti kohv. "Juba seepärast tuleksin siia tagasi," sõnab ta.