Armastatud näitlejannale tulid õnne soovima ja pidutsema kolleegid teistestki teatritest ning tähelepanu jagus vitaalsele Itale – kes siiani laval teksti vuristab ja pärast etendust tantsu vihub kui 20aastane – andunud austajaltelt vasakult ja paremalt.

Sünnipäevaõhtu sai alguse etendusega “Finaal”. Saalitäis rahvast, kes kõik olid kutsutud külalised, said juba etenduse viimasel 10 minutil aru, et midagi hakkab toimuma – lavalt hakati keset tegevust dekoratsioone ära tassima, kuniks alles jäi kõigest üks uhke tool Ita jaoks.

Etendus läbi, pidas Ever publiku pisarate pühkimise saatel südamliku sünnipäevakõne, milles teatas, et plaanib kahe nädala pärast endast vaid mõned aastad vanema Kihnu Virve eeskujul langevarjuga hüppama minna. Et tegu oli 1. aprilliga, siis kinnitas ta, et tegu pole naljaga. Ever sõnas, et lasi sel eesmärgil äsja kontrollida “konte ja mõistust” ning võtab hüppe tõesti ette.

Draamateatri juht Rein Oja ulatas Itale üle suure kollaste tulpide sülemi, mille oli koos armsa õnnitlusega läkitanud president Toomas Hendrik Ilves. Õnnitluskõned pidasid ka Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp ning Eesti Näitlejate Liidu esimees Gert Raudsep.

Ühel hetkel ilmusid suurte roosikimpudega lavale ühtmoodi riides ning suisa äravahetamiseni sarnased Jan Uuspõld ning Juss Haasma, kes saatsid Itat kolmandal korrusel toimuvale peole.

Peol esinesid Olav Ehala ning Lembit Saarsalu oma bigbandiga, etteaste tegi ka Voldemar Kuslap. Sünnipäevalaps Ita ise, kes kandis imelist rohelist peokleiti, mida korra varemgi presidendi vastuvõtul, tantsis muusikute saatel rõõmsalt ja väsimatult, vaid üksikutel hetkedel veidi jalga puhates.

Süüa oli palju, jook voolas ojadena ning näitlejad – kel teadupärast pole sageli aega veiniklaasi taga kokku saada – veetsid ühe unustamatult toreda õhtu, mis oli täis kallistusi ja südamlikke soove.