Kes ei mäletaks anemoone, põõsaid, puid ja salatilehtedest seinakaunistusi, mis pakkusid nii mõnelegi peokülalisele kehakinnitust ajal, mil tikuvõileibadest puudu jäi — teadmamees Wormsi enn näitas ilmekalt ette, et nälga ei maksa häbeneda ning dekoratsioonid meelitasid ligi teisigi uudishimulikke. Söödavate meistriteoste autoriks oli Iir Hermeliin.

Veel enam kui salatilehed, tõmbasid samuti Vanemuises täpselt kaks aastat hiljem peokülalisi ligi Riina Degtjarenko loodud sinised hiiglased. Nende pretensioonikas preesens tekitas mõnes pelgust, kuid pani teised muigama ja krutskeid tegema. Kes ronis "Oscritele" jalgevahele, katsus kubet, hoidis käest kinni...igaühele oma!

Üks elegantsemaid terviklahendusi nägi ilmavalgust Pärnu kontserdimajas, kui autor Gabriela Liivamägi käe alt pudenesid muinasjutulised samblatutsakad, kivikesed, põõsatutid ja roheline vaip. Imeilus, rahulik, harmooniline ja igati eestipärane.

Üks veidramaid dekoratsioone jahmatas peokülalisi kindlasti eelmisel aastal Jõhvi kontserdimajas, mil saabujad leidsid end keset Marko Mäetamme psühhedeelset visiooni. Multikategelastest koosnevad hea maitse piiril laveerivad karakterid pakkusid kahtlemata palju kõneainet nii peo ajal kui hiljemgi, ent kõike seda oli liiga palju.