SISUKAS VAHEAEG | Kuidas tulla toime üksildusega?


SISUKAS VAHEAEG | Kuidas tulla toime üksildusega?
Shutterstock

Üksildus on miski, millega paljud meist rinda pistavad – ja seda mitte ainult praeguses eriolukorras. Üksildus ei kipu hoolima ka sellest, kas me päriselt üksinda oleme. See tunne võib tabada ka siis, kui oleme ümbritsetud inimestest, kellega me ei tunne seotust või lähedust. Üksindus ei too aga tingimata kaasa üksildust.

Rääkides praegusest eriolukorrast, kus viiruse leviku aeglustamiseks on sisse seatud üksilduse teket soodustavad meetmed, tahaks esmalt natuke tähenärija olla. Kuigi räägitakse sotsiaalsest distantseerimisest, siis tegelikult peame ju selle all silmas ainult füüsilise distantsi hoidmist, mis viiruse inimeselt inimesele kandumise tõkestamiseks hädavajalik on. Sotsiaalset kontakti vajame me seevastu kõik ja eriti praegu – lihtsalt tuleb seda leida viisidel, mis ei rikuks 2+2 reeglit.

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise eestvedajad Merle Purre ja Hedvig Madisson panid pead kokku ja jagavad mõtteid selle kohta, kuidas üksildustundega toime tulla.

Mida siis teha, kui üksildus närima hakkab? Esiteks tahame meenutada, et see tunne on väga normaalne – me oleme inimestena ütlemata sotsiaalsed loomad ja vajamegi suhtlust, lähedust ja tuge.

Meelde tasub tuletada, et üksilduse-tundes pole sa tegelikult üksi – kindlasti on teisi, kes samuti pikisilmi toetavat suhtlust igatsevad. Tuleb vaid nad üles leida!

Kuidas hoida kontakti sõprade või lähedastega?

  • Tee sõpradega videokõnesid. Kui üksildus ei anna rahu, võid sõbraga teha pikki videokõnesid, mis toimetamiste taustal kasvõi terve päev kestavad. Te ei pea kogu aeg rääkima, võite oma asjadega tegeledes pakkuda lihtsalt teineteisele seltsi. Saate vahepeal lobiseda justkui oleksite koos.
  • Veebis on palju võimalusi ka ühiselt filme või videoid vaadata, joonistada, mängida laua- ja arvutimänge.
  • Võta ühendust tuttavate või sõpradega, kellega pole ammu suhelnud. “Tead, me pole küll ammu rääkinud, aga tulid mulle mõttesse!” on üks variant nendega vestluste avamiseks.
  • Kui Sul on sugulasi – helista neile! Sinu kõne võib neile tuua suurt rõõmu. Ja äkki on Su sugulaste või naabrite seas kedagi, kes vajaks abi poest toidu toomisel või muul moel?
  • Kui oskad käituda vastutustundlikult, ei kuulu riskigruppi (ega puutu kokku sinna kuuluvate inimestega – näiteks vanavanemate, astmat või teisi krooniliste haigustega pereliikmetega) ning tunned end tervelt, võid 2+2 põhimõtet järgides õues jalutada.

Aga kui mul polegi kedagi...

  • Kui tunned, et sul pole kedagi, kelle peale toetuda, ja tahaksid uute inimestega tuttavaks saada – liitu näiteks Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisega. Iga nädal kohtume veebis – regulaarselt toimuvad meil mölateraapia, mis tähendab mõnusat vabas vormis arutelu erinevatel teemadel, ja veebipõhised ühistegevused.
  • Lisaks ENVTLile on veel palju noorteorganisatsioone, kust leida ägedaid inimesi. Leiad nad näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu lehelt. Samuti on ENL kokku pannud info sellest, mida noorteühendused just eriolukorras pakuvad.
  • Hakka vabatahtlikuks! Selleks on palju kanaleid, näiteks Kogukond Aitab, Vabatahtlike Värav ja Helpific.
  • Noortekeskused tegutsevad ka veebipõhiselt! Leia endale lähim noortekeskus ning kui neil ei ole juba veebilehele või Facebooki kirjutatud vahvaid tegevusi, millest osa võtta saaks, siis kirjuta neile!
  • Facebookis ja paljudes teistes keskkondades (k.a erinevate ülikoolide, koolituskeskuste veebilehtedel jms) pakutakse palju põnevaid veebipõhiseid koolitusi, milles osa võttes võib peale uute teadmiste saamise ka mõttekaaslaseid leida.

Kuidas taluda üksinda olemist?

  • Meelt lahutada ja ennast arendada aitavad kindlasti sarjad, filmid ja podcast’id. Muusika tähtsat rolli teab vast igaüks, aga vahel on vaikuse lõhkumiseks hea ka mõni sari näiteks lihtsalt taustale mängima panna.
  • Muidugi raamatute ja audioraamatute toel. Viimaseid leiab tasuta eestikeelsena e-raamatukogust ELLU, ingliskeelseid teoseid aga näiteks Z-library’st.
  • Loominguline tegevus – kirjutamine, joonistamine, maalimine, ehitamine, käsitöö, laulmine, pillimäng – annab võimaluse nii midagi oma kätega luua kui selle käigus emotsioone välja elada. Kui märkad mõtet, et “ma ei oska ju neist midagi” – siis haara härjal sarvist, kõik on õpitav!
  • Tee trenni või arenda hetkes olemise ehk mindfulness’i oskuseid. Nende mõlema koduseks harrastamiseks leiab Youtube’ist kuhjakaupa videoid.
  • Mine üksi õue geopeitust, Pokemon Go’d või mõnda muud telefonimängu mängima. Näiteks kutsuvad skaudid kutsuvad 25. aprillil kõiki matkama ja ülesandeid lahendama! Loe selle kohta lähemalt siit.
  • Hoolitse mingi elusolendi eest. Kui karvaseid, sulelisi või neljajalgseid kodus ei ole, siis väikseid taimebeebisid saab enda ellu alati tuua.
  • Väljenda frustratsiooni! See olukord ongi muserdav, ja seda tunnet ei pea eneses hoidma.
  • Meenuta endale, et üksi olemise oskus on üks kõige kasulikum oskus, mida arendada. Aga nagu iga oskus, vajab ka see natuke harjutamist!

Aga kui üksildus on talumatu?

Kui eelnevalt toodud mõtted ei andnud Sulle vajalikku tuge ning tugev üksildus, ärevus või muud mured Su igapäevaelu siiski häirivad, siis otsi julgelt abi.

Peaasi.ee lehelt leiad palju toetavat infot ning muredest enda või mõne lähedase pärast võid julgelt kirjutada Peaasja e-nõustajatele. Samuti oskavad raskustes tuge anda ka nõustajad, kellele saab chati vahendusel 24/7 kirjutada lehtedel palunabi.ee või lasteabi.ee.

Artikli on kirjutanud Merle Purre ja Hedvig Madisson Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisest.

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös.