Lugu sellest, kuidas N küla mehed otsustasid laulupeo jaoks oma koori kokku panna

Külakõrtsis seletavad
omavahel peremehed,
kellel jõukamad on talud,
need on ekstra laiad lehed:
“Meile kuulub meie maa,
nagu muiste varemalt,
ja me peagi varsti taas
saame sakstest paremaks!”

Kõrtsmik üle leti pärib:
“Teate, mida Postimehes
papa Jannsen ette pani?
Kirjutas ta oma lehes,
et võiks meite talumehed,
kes kõik laulukoorides -
kindlasti neil selleks tahet -
kaua käid vaid proovides?”

Vaikib korraks kõrtsisumin,
sest et mehed mõtlevad,
mis küll eile lehes oli,
millest Jannsen kirjutas?
Lõpuks keegi lausub targalt:
“Raudselt miskit välismaalt!”
Kõrtsmik vastu: “Veel kord arva,
praegu pakud valet sa.”

Arutavad mehed kampas,
mis see küll siis olla võiks?
Lõpuks keegi vaikselt arvab:
“Ju see meite kohta käib?”
Kõrtsmik vastu: “Täitsa õige,
aga millest täpsemalt?
Vihjeks ütlen suuna õige -
see teeb saksad kadedaks…”

“Maa neilt saime, mida veel?
Kas postipapa soovitas,
et see sakste teutsi-keel
maakeele välja vahetaks?”
“Kaugel sellest,” muigab kõrtsmik,
“Jannesen hoopis kirjutas,
et on meitel üsna mõistlik
sakstest mööda kimada

võttes üle nende tavad,
mis nad toonud sakstemaalt,
veidi vonne ehmatada
näidata, et saame ka
teha ära suure teo,
eesti rahva laulupeo,
nagu nemad seda tegid,
lihtsalt märksa paremini.”

“Kuulge, mehed, see on mõte!”
hõikab siis üks peremees,
teine samas paneb ette:
“Kuulge - oma koori teeks!”
Kolmas, kes on veidi jommis
võtab lorilaulu üles,
neljas seda kõrvalt kommib:
“Teeme ära - juba tuleb!”

PS - me ei anna praegu pead,
et see nõnda tõesti käis,
aga samas - mine tea -
võimatu see ka ei näi.

Jaga
Kommentaarid