Tartu laulupeo lavastajad Anu Lamp, Riina Roose ja Karl Laumets said kõnede osas inspiratsiooni esimesest üldlaulupeost 150 aastat tagasi aastal 1869. “Esimesel laulupeol peeti palju kõnesid ja need olid üliolulised, edasiseks tõuget andvad, rahvust koondavad, sihti silme ette seadvad. Teemasse süvenedes sai ühel hetkel selgeks, et praegusel peol tuleks katsuda luua samalaadne eesmärke kilbile tõstev atmosfäär,” räägib Lamp.

Lisaks Eesti inimestele pöördusid lavastajad kõnelemise palvega Juhani Salokandle kui Soome esindaja poole, sest esimesel peol oli kaks Soome külalist, kes täitsid ka ajakirjanike ülesandeid: arheoloog Johannes Reinhold Aspelin ja koolijuhataja Carl Gustaf Swan. “Nemad lubati ainsatena kuulama laulupeo peaproovi, “lauljate tuleproovi” Maarja kirikus (sakslasi sinna ei lubatud). Laulupidulised suhtusid soomlastesse väga soojalt,” lisab Lamp. “Rudolf Põldmäe on raamatus “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” kirjutanud, et mitmed talupojad küsisid soomlastelt nõu soome keele õppimiseks ja arvasid, et mõni eestlane võiks saata oma poja Soome ülikooli õppima; selleks olevat nad küsinud hindade taset Helsingis ja tellinud Aminoffi eesti-soome sõnaraamatu.”

Kuidas jõudsid lavastajad lätlase, hiljuti “Kalevipoja” läti keelde tõlkinud Guntars Godinšini? “Kuna esimese peo lõpukõnes ütles Jannsen, et meie kohus on tunnistada: seda pidu poleks peetud, kui meie köstrid ja kihelkonnakoolmeistrid poleks käinud Valgas Zimse seminaris, siis pöördusime kõnepalvega Guntars Godinši kui Läti esindaja poole, sest Lätita me läbi ei saa,” põhjendab Lamp.

Karl Laumets ütleb kõnede kohta, et just praegu on väga oluline kaardistada ja sõnastada hetkeolukorda. “Kus me olime 150 aastat tagasi ja kus me oleme nüüd? Kus me oleme 150 aasta pärast? Sellisel suurel juubelilaulupeol oleks just õige hetk praeguseid kultuurilisi ja ühiskondlikke protsesse ning murekohti mõtestada. Ka see mõte tundub uhke, et kui keegi 150 aasta pärast tahab saada mingit ettekujutust sellest ajast, kus meie praegu oleme, siis ta ehk pöördub nendesamade kõnede juurde.”

21. juunil ehk päev enne Tartu laulupeo peakontserti toimuvad kolmes erinevas paigas ajastukontserdid, mis vaatavad ajas tagasi 150, 100 ja 50 aastat „Kuigi 150 aasta jooksul on laulupidude tegijad vaevalt kolmandiku ajast (vähem kui 50 aasta jooksul) saanud ise vabalt otsustada, mida laulda, ometi on ka kõige kitsamates ja ahistavates oludes loodud ja lauldud väärt koorimuusikat. Ajastukontserdid ongi kummardus loojatele ja loodule, eesti muusika rikkalikule varamule,” räägib Riina Roose. “Ühtlasi on kava ülesehituses järgitud põhimõtet, et kooruks välja ajaline rida, millal ühe või teise autori looming esimest korda laulupeo kavva võeti. Selles peegeldub omamoodi eesti kultuurilugu.”

Laulupeo sünnipäeva tähistamine algab Tartus 20. juunil, kui taastatavas Tartu Maarja kirikus toimub ühiskontserdi päev. Tartu laulupeo ja XXVII laulupeo pidulikul ühiskontserdil astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor ja Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor.

21. juuni on ajastukontsertide ja tantsuetenduste päralt. Kolm ajastukontserti – 1869, 1919 ja 1969 – kutsuvad rändama laulupidude ajas. Pisut enne päikeseloojangut algab Toomeorus rahvatantsuetendus „Loodud jääma“.

Laulupeo 150. sünnipäev kulmineerub 22. juunil kell 18, kui enam kui 8500 lauljat ja puhkpillimängijat lasteaedade mudilastest vanaemade-vanaisadeni esitavad Tartu laulupeo peakontserdil Tartu lauluväljakul Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Gustav Ernesaksa, Miina Härma jpt muusikat.

Jaga
Kommentaarid