Lavastaja Robert Annus selgitas "Ringvaates", et hiiglasliku Kreenholmi manufaktuuri valisid nad "Kremli ööbiku" jaoks just seepärast, et Jaak Joala esines oma karjääri jooksul nii paljudel suurtel staadionitel ja kontsertsaalides ning sarnast meeleolu võib tajuda ka seal. "Ma usun, et kõik need lood, mida oodatakse, et võiksid Jaak Joala muusikas kõlavad, tulevad ikkagi kahe vaatuse jooksul ettekandele," kinnitas ta.

"Meie teravik on suunatud tema hiilgeajale, siis kui ta oli ansambel Radariga Venemaal ja oma kuulsuse tipul, me küll hüppame hilisemasse ja varasemasse aega, aga kõige hilisemas elujärgus me väga ringi ei vaata, sest ta ise tahtis, et ta rahule jäetaks," ütles Annus.

"Kui tehti ettepanek hakata mängima Joalat, siis ma olin lihtsalt uhke esimese hooga," tõdes Märt Avandi ja lisas, et samas tõmbas natukene seest õõnsaks ka. "Mulle meeldivad sellised olukorrad, kus on oht, et ma ei pruugi hakkama saada, see mind innustabki."

Ühtlasi tõi Avandi välja, et tema roll on kirjutatud sellisena, et sellel on konkreetne algus, keskpaik ja lõpp. "Selle üle on mul väga hea meel, sest ma saan teha rolli, kõik on minu kätes," sõnas ta ja nentis, et "Unustuse jõel" on selline lugu, millel on juba pühaduse aura ümber. "Natuke nagu Tõnis Mägi "Koit", midagi sarnast."