TELEHUNT | Milles seisneb Malluka fenomen? Vaatajate kadeduses — enamusel sellist elu pole!
Olles enda hundipesakonna kasvatamise kõrvalt peamiselt emadusest blogiva Malluka tegemistega hästi kursis, võib öelda, et Telehundi ootused saatele olid üsna kõrged. Sest on ju skandaalne veebikirjanik tuntud oma skandaalsete ja filtreerimata väljaütlemiste, tibake ropu suu ja reljeefsete arvamuste poolest. Ometi läksid Telehundi mõtted ruttu uitama, juureldes selle üle, milles üldse seisneb Malluka fenomen, et taaskord üks produktsioonifirma on võtnud ette tema elu talletamise? Hakkab suvitama. Ja mis siis? Sedasama teevad praegu ju ka kõik ülejäänud inimesed. Aga asi pole teps mitte nii lihtne — keegi teine ei ela sellist elu nagu Mallukas!
Valdav enamus Eesti emadest (kes, olgem ausad, on selle saate peamine vaatajaskond) saavad oma perega veeta elus püsimise kõrvalt heal juhul paar päeva nädalas, tihti vähemgi. Hinnaliste disainvidinate ja kodumaiste lasteriiete ostmist ei saa enamus neist aga endale iial lubada. Mallukas koos oma koduse abikaasa Kardoga elab aga elu, mis iga lapsevanema jaoks on otsekui kättesaamatu idüll. Nii tema blogi kui erinevate teleprojektide kuvand viitab, et selles leibkonnas mingeid rahalisi probleeme ei esine, käesolev saadegi kinnitab muljet, otsekui kulgeks nende päevad üksnes pidusid planeerides ja lastega mängides — tavalisel töö-lasteaed-kodu trajektooril rahmeldaval inimesel pole siin isegi mingit äratundmisrõõmu.
Võib öelda, et see, mida Mallukas teeb, teeb ta hästi. Küll aga ei saa sama öelda saate toimetajate kohta. Olles mitmekordse emaduse pinnalt kuulsaks saanud, jätkab staarblogija jõuliselt oma sissekäidud rajal — esimesest rasedusest blogides saavutas ta tuntuse, teise rasedusega osales juba telesaates ja nüüd on käsil kolmas laps ja järjekordne teleprojekt. Ilmselt on selline karjäärivalik ainuõige, kuna teised tegemised pole Mallukal sugugi nii hästi õnnestunud — tuletagem meelde kasvõi tema rekordiliselt lühikest tähelendu poliitikas.
Tõttöelda ei paku saade ühelegi lapsevanemale midagi üllatavat ja kui Mallukas ise on kurtnud, et 30 minuti sisse ei anna monteerida sügavamõttelisi ja keerukaid süžeekäike, siis oli Telehundi meelest saade ometigi väga veniva tempoga ja keskendus sisututele aruteludele, mis ei andnud saatele midagi juurde. Võtkem kasvõi arusaamatuna mõjuvad kohutavalt pikad stseenid kostüümilaenutuse riidekabiinides või pikad vestlused teemal, millist näomaalijat peole palgata. Kõik see jättis Mariannist ja Kardost teenimatult kerglase mulje, mis kinnitab veendumust, et saate toimetajaskond on erakordselt nõrk, suutmata realiseerida oma värvikate, otsekoheste ja juba Eesti rahva hulgas tuntud tegelaste tõelist potentsiaali.
