Mehed kohtusid umbes kolme kuu eest Peavy muusikariistade poes ja vennastusid momentaalselt. "Mul oli vaja bassimängijat ning juba esimeses proovis nägin, et Brad suutis paremini ja mitmekülgsemalt ruumi täita kui eelmine bassimees. Kuna oli kiire ja üha uued esinemised tulid peale, siis ta jäigi meie ridadesse," kirjeldab Weston.

Brad täpsustab, et tema näol on tegelikult tegu hoopis kitarristi mitte bassimängijana, kuid nii meeldivas bändis võib tavapärasest erinevat instrumenti vahelduseks mängida küll: "Me saime algusest peale nii hästi läbi ja neil oli just Las Vegases esinemine tulemas, et ma aitasingi hädast välja."

Bänd nimega Arsh Anubis sai alguse kolme aasta eest, kui Weston tüdines oma varasemast muusikalisest rajast ja mõtles, et peaks hakkama tegema midagi loomingulisemat ja kunstilisemat, mis pole reeglitega sedavõrd piiratud. Nüüd, kolm aastat hiljem, on tal käsil ka plaati sepistamine.

Wes ja Brad kinnitavad kui ühest suust, et peavad üksteist vendadeks. Tõele au andes tuleb kiita Bradi, kes on sõbrale koguni veidi eesti keelt õpetanud: "kuidas läheb" ja "tere" tulevad Wesil igatahes suurepäraselt välja. Seejärel selgub aga, et Wesi keeleoskuse ja kultuuriteadmiste üle ei maksa sugugi imestada, sest vähe sellest, et ta teab, kus Eesti asub, on ta mõnda aega elanud ka Rootsis.

"Elasin 2009.aastal Göteborgis, kus olin tegelikult produtsent Fredrik Nordströmiga plaati salvestamas, aga jäin kauemaks. See polnud samas ka probleemiks, kuna mu ema on rootslane ja oli põnev tutvuda iseenda päritoluga ja avastada oma juuri."

Wesi elus on hetkel põnevad ajad, kuna ta kolis oma kauni abikaasa ja vastsündinud pojaga uude korterisse väga luksuslikus linnajaos. Korter on küll tõttöelda alles väga segamini, sest kolimine leidis aset vähem kui kuu aega tagasi ning kolme päevaga oli vaja tubadesse mahutada terve majatäis mööblit. Mees, kelle elu võib võrrelda Ameerika mägedega, on elumuutuse ja stabiilsuse üle õnnelik. "Mul on olemas kõik, mis enne oli puudu!" paljastab ta.

Inspiratsiooni ammutab Wes meditatsioonist. "Lähen nii sügavuti, et hakkan kuulma peas meloodiaid, toon need seemnekesed päikesepaistesse ja teostan ära. Aga ma proovin ka mõtteid välja lülitada ja instinktidest lähtuda. Palju tuleb alateadvusest ja ajaloost. Mulle on elus palju liiga tehtud, mind on ebaõiglaselt koheldud, seega kättemaksul on samuti oluline roll," tunnistab ta.

Kuigi pealtnäha tunduvad Brad ja Wes üsna sarnased, on üsna selge, et iseloomud neil küll ei ühti. Temperamentne Brad kiirustab seda väidet aga ruttu ümber lükkama. "Jah, mulle meeldib kitarriga "ludistada" ja otsekoheselt peale lennata, aga me täiendame teineteist!" kinnitab ta. "Brad toob minust välja külgi, mille olemasolu ma varem ei teadnudki ning ka vastupidi," lisab Wes.

"Ma ei tea, milline olukord teistmoodi välja näeks...," pahvatab Wes naerma küsimuse peale, mis tunne on olla superstaari poeg ja pidevas tähelepanu keskpunktis juba lapsest saadik. Tõsinedes täpsustab ta siiski, et on saanud maailmas reisida ja isalt palju õppida ning laia silmaringi avardada. "Negatiivseks võib pidada aga seda, kuidas on alati arvatud, et mu päritolu avab mulle uksi mitte mina ise," mõtiskleb ta.

"Samas, ka mu isa süüditati sellest, et ta oli Francis Ford Coppola nõbu, isa muutis seetõttu lausa oma nime ära," jätkab Wes arutelu. "Lihtsamalt öeldes on mul lihtsalt olla au tema poeg, mu isa on tõeliselt ilus inimene. LA on aga kohutav haibassein, siin on ausaid inimesi väga-väga raske leida," võtab ta asja kokku.

Brad ja Wes on plaani võtnud kindlalt Eestisse esinema tulla ning ansambli debüütalbumi ilmumine on nüüdseks juba kõigest päevade küsimus.