Priit on üsna pirtsakas kunstnik, igaühte ta jutule ei võta ja kellegi nässuläinud piltide parandamisega ei tegele. "Ma üritan end peita, töötan väga valitud inimeste ja valitud töödega. Kellel vaja, leiab mind ise üles. Ma ei taha, et mind leiaks üles keegi, kes ei tea, mis tööd ma täpselt teen, see on minu tingimus," teatab ta resoluutselt.

"Ma ei tööta eriti palju Eestis, aga ilmselt pole siin väga palju muutunud," analüüsib ta kodumaist alternatiivkunsti maastikku. "Eks neid "tavalisi inimesi" on ikka endiselt palju, kes on omadega aastas 1995. Need skorpionid ja tribalid ei kao kuhugi," kirtsutab ta nina.

Üldiselt leiab Salusoo aga maailmanäinud mehena, et tätoveeringute maailmas on tänu tehnika ja üldise mentaliteedi arengule toimumas tõeline revolutsioon, mida on põnev kõrvalt jälgida.

Kuidas kujunes Priidu Street Mirror Expo tarvis tehtud võistlustöö ja mida värske pildi omanik ise asjast arvab? Kaua pidi "joonistatud mees" tätoveerija toolis paigal istuma? Mis on kehakunstniku jaoks kõige suurem piin?