Tüdrukud on ikka türannid

Tüdrukud on kättemaksuhimulisemad ja “emotsionaalselt kahjustavamad” kui poisid ja seda eriti just 13-15-aastaselt, on selgunud psühholoogiaalasest internetiuuringust. Kindlasti on paljud teist ühel või teisel moel tõdenud, et ka Eestimaa noored neiud (ja just neiud) on eriti leidlikud teiste omaealiste kiusamises.

Kui vana stereotüübi kohaselt on naisterahvad meestest õrnemad ja empaatilisemad, siis jääb vaid oletada, et empaatiavõimet rakendades mõtlevadki tütarlapsed välja eriti õelaid viise teistele meelehärmi valmistada.

Austraalia noortepsühholoog Michael Carr-Gregg uuris interneti abil 1500 teismelise tütarlapse kiusamisharjumusi ja oktoobri lõpul Austraalias Melbourne´is peetud kiusamisalasel konverentsil tutvustas ta tulemusi. Need olid pehmelt öeldes jahmatavad, sest uuringust selgusid ka mõningad konkreetsed teiste inimeste türanniseerimise meetodid, mida noored tšikid harrastavad. Näiteks:

* Kutsuvad oma ohvreid kohtadesse, mida pole olemas. Teevad meeleheitlikult õiget aadressi otsivatest inimestest salaja pilti ja panevad need internetti üles.

* Viskavad kaasõpilase või sõbra hambaharja WC potti ja pildistavad seda.

* Pakuvad sõbrannale kooki, mille taigna üks koostisosi on koeratoit.

Olen kindel, et tegu on kõigest juhuslike nopetega ning vajaduse korral suudame kõik meenutada, et oleme kuulnud kiusamisvõtetest, mis on hullemad, kui hambaharja WC-potti viskamine.

“Paljud tüdrukud tahavad saada omasuguste liidriks, “emamesilaseks”, kelle ümber kogu see asi pöörleb, ja see laiendab probleemi olemust ja sagedust,” märkis dr. Carr-Gregg.

Teine sarnane uurimus, mille tulemused avaldati konverentsil National Coalition Against Bullying (Rahvuslik Kiusamisevastane Koalitsioon), leidis, et õpetajad ja kooliprogrammid saaksid mõõdutut kusamist vähendada. Samas leidis Kanada noorsooteadlane prof. Debra Pepler La Marshi Keskusest, et kooliprogrammidel pole süstemaatilise kiusamise vastu erilist mõjuvõimu.

“Paljudel neist lastest on tõsiseid käitumisprobleeme,” nentis Pepler, “koolid ei ole mingid vaimse tervise keskused”.

Austraalia haridusminister Brendan Nelson teatas, et koolid, mis ei rakenda jaanuariks kiusamisvastaseid programme, võivad toetustest ilma jääda.

Ka soovitati kõigil koolidel tungivalt saata lastevanematele kirju, milles neid hoiatataks, et nad oleks kiusamise märkide suhtes valvel.

Alannah ja Madeline Fondi uurija Sandra Craig väitis, et korralikud temaatilised lõunaprogrammid on aidanud koolides kiusamist vähendada. Craig kinnitas, et laste ja noorukite vaba aja täitmine spordiklubide ja kodutööga on aidanud vähendada antisotsiaalset käitumist.

Temaatilised lõunaprogrammid temaatilisteks lõunaprogrammideks, kuid minu arvates võiksid sedasorti uurimused tegelda mitte järjekordse tõestamisega, et tüdrukud tõesti on julmemad kiusajad, vaid üritama välja selgitada, millest see fenomen tuleneb. Ei saa ju võidelda haigusega, kui ei tea, mis seda põhjustab. Ilmselt on vajadus teisi ahistada ainult mingite sügavamate häirete sümptomiks, mida tõsise klassijuhatajatunniga välja ei juuri.