"Ma alustasin muusikaõpinguid 7-aastaselt Nõmme muusikakoolis klaveriga ja kui ma olin 5 aastat seda õppinud, siis alles võtsin lisaerialaks löökpillid," meenutab Kaspar oma muusikukarjääri alguse dilemmasid. Ta tunnistab ka, et tõeline huvi oma praeguse põhieriala vastu tekkis tal aga palju hiljem läbi bänditegemise.

"Tahtmine oli nii suur, et kui mu koolis, Tallinna Prantsuse Lütseumis, vanemad poisid tegid bändi, siis ma käisin neid seal palumas, et kas ma võin vaadata, kuidas nad proovi teevad. Ja siis 7.klassis oli vaja teha oma punkrokkbänd. Niimoodi see asi pihta hakkas," muigab ta.

Noorte Jazztalendi tiitlit peab Kaspar pigem komplimendiks ning meeldivaks meeldetuletuseks, et tegeldakse õige asjaga. Tiitlitest olulisem on tema jaoks ikkagi luua võimalikult meeldejäävat ja erakordset muusikat. ""Hea lugu ja muusika on midagi sellist, millel on hea energia ja mis jääb meelde ja isegi kuidagi häirib. Midagi peab olema, mis tõmbab tähelepanu, kuna muusikat on nii tohutult palju ja pelgalt produktsiooni ja autori põhjal määratleda ei saa. Heal lool on ikkagi konks juures, tugevalt!"