"Natuke kummalise kokkulangevusena on minu vanaema õepoeg, kes oli Ameerikas San Diego ülikoolis matemaatikaprofessor, samuti Riho Terras. See nimi äratas tähele­panu," meenutab ta ning palus oma tagasihoidliku vene keele oskusega teadustekstide tõlkimisel oma tulevase kaasa Riho abi.

"Tõlkeabist tuli välja hoopis koosõppimine ja pikad päevad raamatukogus. Aga see oli 2. november. Lund sadas. Pikk jalutuskäik Toomemäel. Külmetavad käed. Jagatud soojus… ja nii see läks," lisas Riho.